Looduskalender

Uuendatud: 1 tund 36 minutit tagasi

Jaaniööl on mida otsida

6 tundi 36 minutit tagasi

 

Jaanimardikas          Lampyris noctiluca

 

Sellel veidi maagilisel ööl oleme teadlikult otsinud „jaaniusse“, osad meist kindlasti ka „sõnajala õit“. Kes jaanitule seltskonnast esimesena helendava jaaniussi leidvat, sel aasta jagu õnne nautida.

Jaanipärjast

9 tundi 27 minutit tagasi

 

Harilik kellukas           Campanula patula

 

Pööripäeva paiku Tuhu soos

10 tundi 28 minutit tagasi

Võib uskuda, et soosse minnakse enamasti valminud marjade aegu, varemalt ehk juuli lõpus rabamurakaid korjama või septembris-oktoobris jõhvikale.

 

Murakamarjulisele jääbki mulje, et soo on üks väga vaikne koht ja ei näe ega kuule pea ühtki hingelist. Siis on tõesti vaikne aeg.


Millisena paistab soo välja suvise pööripäeva paiku, teavad need, kes on sinna sel ajal läinud.

Suvine aialinnupäevik 22. juunil

22.06.2017 - 16:16

Jaaniajal on pesitsemine aedades täies hoos. Linnulaulu jääb aga iga päevaga aina vähemaks, sest näljaste poegade kõrvalt ei jää selleks eriti aega. Pärast pesitsuskohast lahkumist pole ju ka territooriumi, mida teistele kuulutada.

Kuna jaaniajal oleme ka meie öösiti aktiivsemad, siis mängib see meile kätte mugava võimaluse kuulda mitmeid öölaulikuid. Seda enam, et kui mullu samal ajal laulsid öölinnud juba loiult, siis tänavu on öölaulikud hilise saabumise tõttu alles päris aktiivsed.

Tõrvanõmme mänd

22.06.2017 - 12:12

See silmapaistev männijändrik elab Pärnumaal Tõstamaa-kandis Tõlli külas samanimelise talu juures künkal.

Erakordselt pahkliku jämeda tüve ja laiuva dekoratiivse võraga põlispuu meenutab kõige rohkem mände Günther Reindorffi kuulsalt joonistuselt "Sibeliuse Finlandia", millel kujutatud puud kasvavad aga tegelikult hoopistükkis Eesti ja Soome vahel asuval, Venemaale kuuluval Suursaarel.

 

Härjasilmad jaanikimpu

22.06.2017 - 10:10

 

Harilik härjasilm         Leucanthemum vulgare

 

Hea aeg valge-toonekure poegade ülelugemiseks

22.06.2017 - 08:08

Tartumaal Haaslava külas olevas valge-toonekure pesas on sel aastal 2 poega. 19.06.2017 / foto: Margus Ots

Valge-toonekurgede pesades ajavad juba suhteliselt suured pojad ennast jalgadele püsti ning seega saab pojad hõlpsasti üle lugeda.

Kolmapäev, neljapäev, reede

21.06.2017 - 15:15

Sünnipäevaliste varahommik

 

Must-toonekurg        Ciconia nigra

 

Kurepojad koorusid 21, 22 ja 23 mail.

Tänasest tähistatame kuu vanuseks saanud ja saavaid ilmakodanikke Karula metsadest.

Pojad on kenasti toidetud, aga vajavad juba paar nädalat mõlema vanalinnu toiduhankimist.

Nädal metsas. Sokud hauguvad.

21.06.2017 - 10:21

MINU METS: mets kaitseb metsaasukaid

21.06.2017 - 08:08

Praegune metsaseadus ei sea raietele mingeid ajalisi piiranguid ja saed laulavad suvelgi lindudest üle. Ometi peaks teise karmi kirjatähe - kaitstavate loodusobjektide seaduse - järgi iga metsalinnu pesa hävitamine olema karistatav. Ju loodetakse, et metsamehe südametunnistus ei luba aprillist juulini puid langetada.

Rähnide pesaõõnsusi kasutab ka üliharuldane lendorav. Selle öise eluviisiga loomakese elluiäämine sõltub täielikult metsaomaniku tähelepanuvõimest ja südametunnistusest.

Kalendrisuvi

20.06.2017 - 17:17

Põhjapoolkeral jääb pööripäev alati 20. või 21. juunile: toimub nn päikeseseisak ehk sel ajal on Maa telg kõige enam Päikese poole kaldu.

Täheteadlaste rehkenduste järgi algab kalendrisuvi 21. juunil, kell 7.25.

Muinaseestlastele oli pööripäev ehk leedopüha koos leedotulega äärmiselt märgiline. Jaanipäeva nimi ning tähistamine võeti omaks tasahilju ja sunniliselt alles peale ristisõdijate Liivimaale saabumist.

24. NÄDAL 12.6.2016.-18.6.2017. Jõgeva ümbruses

20.06.2017 - 12:12

18. juuni päikeseloojang

Nädala esimene pool oli jahe ja tuuline.

Esmaspäeval sadas peaaegu päev otsa hooti vihma ja ööpäevaseks sajusummaks kogunes 8 mm. Ka järgmisel päeval liikusid vihmapilved, kuid Jõgeval sadas vihma väga vähe. Esmaspäevast kolmapäevani jäid päevased maksimaalsed õhutemperatuurid 16...18 kraadi piiresse.

Lõhn paljastab kasuõed ja –vennad

20.06.2017 - 09:09

Alati ei sirgu pesas vaid kahe vanema järglased. Õvedel – just nii nimetatakse ühe pesakonna mõlemast soost järglasi – võivad olla erinevad isad ning välistatud ei ole muna poetamine pessa ka võõra emaslinnu poolt. Seepärast võivad konkureerida vanemhoole pärast ühes pesakonnas lisaks õvedele ka järglased, kel viimati nimetatutega geneetilist sugulust ei ole.

LUGEJAKIRI ja VIDEO: kuidas loomadega looduses ringi käia?

19.06.2017 - 18:18

Tihtilugu juhtub, et leiame loodusest loomakese, kes vajab Meie arvates “abi” või teisel juhul - ei peaks antud kohas üldsegi olema.

Enamasti lähtume emotsioonist, mida tekitab Meis leitud looma liik. Kui leiame rohu seest abitu metskitse talle. Tekkib tunne, et ta vaeseke ei saa kuidagi ilma Meie abita hakkama ja peame Ta metsast ära tooma. See on mõistagi täiesti vale arusaam.

Metskitse tall varjab ennast põhjusega rohus ja kitsetalle ema on läheduses närviliselt asja jälgimas ning lootuses, et inimesed ei leia Tema tallekest üles.

Millal siis rasvatihane haudumisega ikkagi alustab?

19.06.2017 - 17:17

Rasvatihane muneb iga päev ühe muna ning hauduma asub ta pärast viimase muna munemist. Tavaliselt on kurnas kümmekond muna. Kui munemisperioodil katab rasvatihane munad pesamaterjaliga kinni, siis haudumise ajal pesalt ära käies ta seda enam ei tee.

"Aasta puu" - viirpuud õitsevad

19.06.2017 - 12:12

 

Harilik viirpuu      Crataegus rhipidophylla

 

Eesti lääneosas kasvab looduslikult kümmekond viirpuu liiki.

Sarvikud

18.06.2017 - 17:11

MINU METS: kobras - pahandus metsas

18.06.2017 - 10:10

Üks raske küsimus on meie metsameestel veel lahti harutamata — mida teha kobrastega? Kas see usin puudelangetaja ja jõgede paisutaja on metsaomanike nuhtlus? Või on ta loodusharuldus, meie põhjamaise metsa ülioluline ja kallihinnaline sümbol? Meie praeguses Eesti looduses ilmselt mõlemat.

Tõele kõige lähemal on see, et me pole õppinud oma metsadesse tagasitulnud kobrastega toime tulema. Aga tuleb õppida. Seda peavad tegema nii riigiametnikud kui ka igaüks meist omaette.

Ilmus ajakiri Hirundo

18.06.2017 - 08:08

Ilmunud on Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo uus number.

Numbrist 2017-1 saab lugeda kolme põnevat lugu:

Mägi, M. Maaspesitsevate lindude pesarüüste taastatud Pärnu rannaniidul

Lanto, U. & Sild, E. Stressi mõju isaste laululindude laulu õppimisele

Viigipuu, R. & Tilgar, V. Inimtekkelise müra mõju lindude kommunikatsioonile ja kohasusele

 

Ajakirja leiad: LINK

Teabeleht TIIRUTAJA ilmunud

18.06.2017 - 07:07

Linnuhuviliste teabelehe Tiirutaja 2017. aasta teisest numbrist saab lugeda linnuhuviliste meelespeast ja kaldapääsukeste pereelust ning õpetatakse öölaulikuid määrama hääle järgi.

Topeltlehelt saab imetleda Looduse Aasta Foto 2017 parimaid linnufotosid. Samuti leiab teabelehest uudiseid Kotkaklubi kevadtalgutest, satelliitsaatjaga metsistest, tänavuse aasta linnu turteltuvi rahvusvahelisest kaitsekavast ja paljust muust.

Loe tiirutajat: LINK


EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)