Fotod: Arne Ader
Suureõiene kellukas
Põhja-Eesti niitudele on jõudnud tõeliselt silmapaistvate kellukate täisõitseng. Mõlema liigi puhul näib nagu lehed taimedel peaaegu puuduksid, aga neil on maapinna lähedal hoopis juurmised lehed. Meeldib lubjarikas pinnas, aga ollakse kõikjal päris tavalised õitsejad. Suureõiene kellukas moodustab päris tihedaid puhmikuid kuna tal on lühike risoom. Õisi on kurekella varrel kolm kuni kuus ja õie läbimõõt kuni neli sentimeetrit. Õied avanevad tavalisemalt õisiku tipust allapoole. Varre murdmiskohtadele immitseb piimmahla. Eriliselt toredat trompetiheli kuuleb kui kimalane kurekella õies toimetab...
Hariliku kelluka õite suurus sõltub kasvukohast – viljakal mullal on vars tugev, õis suur ja harunev, viletsatel muldadel väike ning õrnake, vahel isegi ühe kellukaga.
Harilik kellukas