3. NÄDAL 14.1.2019.-20.1.2019. Jõgeval ja selleümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Looduskalender T, 22.01.2019 - 12.12

Talvine maastik päikesepaistelisel teisipäeval

Ilmastik oli nädala jooksul muutlik.

Minimaalsed õhutemperatuurid kõikusid Jõgeval -3,0....-13,8 kraadini, maksimaalsed - 3,4...2,1 kraadini.

Järskude ilma muutustega kaasnes tugev tuul. Neljal päeval ulatusid maksimaalsed tuule kiirused 12...13 m/s.

Sageli sadas lund ja tuiskas, mis muutis lume paksuse avamaastikul ebaühtlaseks, kandis lahtise lume teedele vallide vahele vaaludeks.

Sulailmadega sadas lörtsi ja vihma, mis tihendas lund, tekitas jääkooriku. Märg lumi kleepus okstele.

Okstele kleepunud sula lumi esmaspäeval

Tihase viha lahtub pesitsushooaja edenedes

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Looduskalender T, 22.01.2019 - 08.08

Varakevadel on tihaste isaslinnud agressiivsed nii liigikaaslaste kui ka teiste liikide suhtes, kuna territooriumi kvaliteedist sõltub suures osas ka nende pesitsusedukus. Võitlused parimate õõnsuste pärast eriti teiste õõnsusi pesapaigana kasutavate liikide, näiteks must-kärbsenäpiga (Ficedula hypoleuca), võivad oma hoogsuses lõppeda ka surmaga; reeglina on võitlustes kannatajaks väiksem liik.

Isaste rasvatihaste agressiivsed kokkupõrked on varakevadel küllalt sagedased

Kui märkad maantee veeres linnuparve

Fotod Arne Ader

Põldvarblased ja talvikesed maanteel

Põldvarblased ja talvikesed maanteel

Looduskalender E, 21.01.2019 - 16.59

 

Talvike                     Emberiza citrinella 

 

Põldvarblane          Passer montanus

 

Pilt räägib enda eest, kui kollast värvi lenduminejatest vilksatab, võib arvata, et on tegu talvikestega, kes liiguvad ringi ja toituvad sageli ühistes seltsingutes põldvarblastega. Liigid on suuruselt sarnased aga talvikeste saba paistab veidi pikemana.

 

Jaanuari teine nädal. Verepisarad lumel

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Looduskalender E, 21.01.2019 - 09.09

Veritsev kibuvits

Kas olete tähele pannud, et looduses on toimunud mingi oluline muutus?

Kohe, kui talve selgroog sai tõnisepäeval, 17. jaanuaril lõplikult murtud ja karu pesas teise külje keeras, hakkas õu helisema. Ei, mitte see Sulapoiste tilkuvate jääpurikate veeksülofon. Vaid linnud! Linnud teevad jälle häält! Kui veel nädal tagasi sumbus iga siuts ja kevadhüüatus paksu lumme, siis nüüd on linnusuud ärevust täis.

Ronga kronksumist on õhk täis. Enam ei ole see ärevushüüd inimese metsa ilmumise pärast, vaid kusagil taevavõlvil keerlev kaarnapaar. Öeldaksegi ju, et tariharjal toovad kaarnad pessa esimese palgi.

Talilinnukaamera - tamme-kirjurähn

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Looduskalender P, 20.01.2019 - 12.12

Ehkki lõunapoolse levilaga tamme-kirjurähni (Dendrocopos medius) pesitsemine Eestis leidis kinnitust alles 2000. aastal Räpina mõisapargis, on ta paarikümne aastaga muutunud suhteliselt tavaliseks vanade parkide ja lehtmetsade haudelinnuks. Tamme-kirjurähni arvukuseks hinnati aastatel 2008-2012 100-300 paari, kuid kuna vaatluste arv on üle kogu Mandri-Eesti järjest kasvanud, võib neid praeguseks Eestis pesitseda palju rohkem.

Tamme-kirjurähn on vanade parkide ja lehtmetsade asukas, 25.03.2005 Räpina

Tamme-kirjurähn on vanade parkide ja lehtmetsade asukas, 25.03.2005 Räpina / foto: Margus Ots

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.