Päev Loodusemees.ee pildipangas

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Eesti metsadest on kadunud 60 000 linnupaari aastas

Postitas Looduskalender - K, 18.01.2017 - 09.09

EOÜ annab teada, www.eoy.ee

Foto Arne Ader

Salutihane pesaõõnsusel

Salutihane pesaõõnsusel

Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde, 96 liigist.

Koguni 41 neist on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi liigid, kelle kaitse ja soodsa seisundi tagamisel on Eestil Euroopas suur vastutus.

Aastatega intensiivistunud metsamajandusel ja planeeritavatel metsaseaduse muudatustel on arvestatav negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule.

Aastatel 1984-2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari võrra aastas. Eesti metsades pesitsevate eriti oluliste nn vastutusliikide hulgas on langeva arvukusega liike peaaegu

2. NÄDAL 9.1.2017.-15.1.2017. Jõgeva ümbruses

Postitas Looduskalender - T, 17.01.2017 - 07.07

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Värske lumi nulu okstel

Ilm oli muutlik. Esmaspäeval läks sulale. Päev oli sompus ja aegajalt sadas vihma, lund või lörtsi. Maad kattis mõnesentimeetrine lumekiht.

Teisipäeva lõunast tõusis tuul ja algas jahenemine. Kolmapäeva hommikul mõõdeti  õhus -10 kraadi. Tuul võimendas veelgi külma, Ilmateenistus näitas oma kodulehel tuulekülmaks Jõgeval -15 kraadi.  Päeval paistis päike, kuid maksimaalne õhutemperatuur üle -4 kraadi ei tõusnud.

Vihmasadude ja sula järel oli  põldudel lumele tekkinud koorik, mis oli kohati tugev, ligi kaks sentimeetrit paks. Tänu koorikule ei kandnud tugev tuul lund põldudelt minema.

Talv kui rasvatihase geneetilise materjali kokkusegaja?

Postitas Looduskalender - T, 17.01.2017 - 01.01

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägimarko.magi@ut.ee

Mida liikuvamad linnud, seda väiksem on nende lokaalne geneetiline eristumine, kuna liikudes “rändavad” kaasa ka geenid ja kanduvad edasi järgmisse põlvkonda. Selliselt peaks ajapikku erinevused populatsioonide vahel kaduma. Siiski eeldab selline teooria, et organismid saavad vabalt ilma takistusteta (nt mäestikud, suured veelahkmed jms) liikuda. Lisaks võib pidev “võõraste” geenide lisandumine pärssida populatsioonide kohastumist lokaalsete tingimustega, sest “väljast” lisanduvatele geenidele ei ole kohalikud keskkonnatingimused veel mõju avaldanud. Selline pidev geenide rändamine populatsioonide vahel võib takistada uute liikide väljakujunemist, mida isoleeritus vastupidi suurendab.

VIDEO: riiakus lööb välja

Postitas Looduskalender - E, 16.01.2017 - 20.20

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

 

 

Punahirv       Cervus elaphus

 

Alles läks pimedaks, hirvepullid alles kogunevad toitmisplatsile. Täna on õhus riiakust kõik püüavad viisil või teisel oma ülimuslikkust maksma panna.

Kui muidu pole vanematel soliidse sarvekasvuga loomadel noorematega erilist tegemist – nemad teevad mida tahavad ja keegi selle vastu üldjuhul ei protesteeri.

Tavaõhtutel kuuleme „sarveklõbinat“ kusagilt eemalt – noored pullikesed mängivad. Või on tõepoolest loomade hulk toitmisplatsil liialt suureks kujunenud.