Päev Loodusemees.ee pildipangas

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Põnevad seeneringid

Postitas Looduskalender - K, 28.09.2016 - 19.19

Pildistas Kristel Vilbaste

Hiid-lehtervahelik  Kütiorus

 

Hiid-lehtervahelik            Leucopaxillus giganteus

 

Siis sellised „hiiglased“, pea poolemeetrise läbimõõduga.

Eestis on neid leitud pea igal aastal, kuid pole nad kusagil arvukad.

Kahkjasvalge seenekübar veidi lehtri kujuline, servad lainelised ja eoslehedki seenekübara värvi. Seenejala kõrgus oleneb muidugi seene suurusest nagu ka läbimõõt, aga võib küündida kümne sentimeetrini.

Uus jõeforelli raamat

Postitas Looduskalender - K, 28.09.2016 - 12.12

Kirjastas Kalastaja raamat

Autor Kalle Kroon annab raamatus ülevaate meie jõgede kaunitarist – jõeforellist, tema püügist ja veekogude majandamisest läbi aegade kuni tänapäevani. Vaatluse alla on võetud nii kalasportlikud püügimeetodid kui forellijõgede majandamisvormid meil ja mujal. Kuna jõeforell on üks tähtsamaid spordikalu, moodustab selle kala püük, majandamine ning kaitse kalaspordi alussamba. 

Raamat tugineb suures osas varem avaldamata materjalidele, muuhulgas Järva kalastajate klubi arhiivile. Ühtlasi kirjeldatakse Eesti forellijõgede olukorda tänapäeval ning antakse nõu, mida saaks ära teha olukorra parandamiseks. Vältimaks umbmäärasust, on raamat varustatud viiteaparatuuriga.

Suuremates raamatupoodides saadaval.

Fotovõistluse pilte: mägra jälg karu jälje sees

Postitas Aasta Loom - K, 28.09.2016 - 12.09
mägra jälg ja karu jälg
Mäger on läinud vasakule, karu paremale. Mägra jälge näeme vasakul väiksena suure karu jälje sees, varbapadjandite jäljed on aimatavad. Mägra küüniste auke pole aga paista, pehme pinnas on nad neelanud.
Foto: Ingmar Muusikus
 

Mägra aasta kevadel oli Kõrvemaa metsaradade mudas näha eriti sageli nii mägra kui karu jäljeradasid. Mõnigi kord oli mäger astunud karu jälgedesse. Mägra jälg on üsna sarnane mõne kuu vanuse karu jäljega, nii et mõnikord võib jäljekütt eksiteele sattuda.

Tihased on ühed aeglasemini rändavad linnud

Postitas Looduskalender - T, 27.09.2016 - 16.16

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi

Foto Uku Paal

Osa lindudest lendavad talvitama kaugetesse lõunamaadesse, teised aga ei võta vaevaks pika teekonna läbimist ning jäävad talve saabudes kas paigale või hulguvad vähemal määral lõuna või põhja poole. Selliselt rändavaid linde, kelle hulka kuuluvad ka meil pesitsevad tihased, nimetatakse hulguränduriteks ning neid näeb sõna otseses mõttes ringi hulkumas ja parimaid talvitamiskohti otsimas. Tõsi, on siiski tihaseid, kes suunduvad lõunapoolsetele aladele, kuid ka sel juhul mitte väga kaugele. Põhjus võib olla selles, et kaugränduritega võrreldes on tihaslaste tiivad kehasuurust arvestades evolutsiooni käigus kujunenud suhteliselt lühikeseks, kuna lähemaid distantse saab läbida ka lühikeste tiibadega.