VIDEO: kui pole forelle koelmul näeme seal luukaritsaid

Postitas Looduskalender - K, 12.12.2018 - 17.17

Video salvestas Parabols, LK foorumist

 

Video paari aasta tagune: tänavu on veevool äärmiselt väike ja vesi video salvestamiseks sogane

 

Luukarits          Pungitius pungitius    

 

Saleda ja süstja kehakujuga luukaritsatel märkame seljauimel ogasid. Neid võib seljauimes olla üheksa kuni üksteist, lisaks veel igas kõhuuimedes üks oga.

Silma hakkab luukaritsate peenike sabavars. Nende väikeste kalade eluiga küündib kuni kolme aastani. Enamus sarnase kehapikkusega, viis, kuus sentimeetrit.

VIDEO: päevavalguses tegutsejad

Postitas Looduskalender - K, 12.12.2018 - 14.14

Video salvestas AnSa, LK foorumist

 

 

Šaakal ehk harilik šaakal        Canis aureus

 

Täies talvekarvas näevad loomad hoopis „toekamalt“ välja. Ettevaatlik loom tegutseb päevasel ajal. Loomulikult peibutavad toomi kergelt pakutavad söödalõhnad, aga sellest oleme juba varasemalt kirjutanud.

Huviline leiab videoklippe lisaks LK foorumi osundatud lehel: LINK

Vääriselupaigad saavad uuesti kaardistatud

Postitas Looduskalender - K, 12.12.2018 - 12.12

Eesti Looduseuurijate Selts annab teada

Fotod Triin Leetmaa

Eesti Looduseuurijate Selts asus tänavu sügisel Eesti metsades vääriselupaiku kaardistama. Eksperdid plaanivad laialdase inventuuri käigus üles leida ja registreerida mitu tuhat hektarit vääriselupaiku üleEesti, esimeste kuudega on riigimetsas kaardistatud ligi 300 ha kõrge loodusväärtusega alasid.

Vääriselupaigad (VEP) on keskmiselt mõne hektari suurused veel säilinud vanade loodusmetsade tükid, mis on koduks mitmetele haruldastele või ohustatud liikidele - sestap vajavad need alad kaitset. Eestis inventeeriti viimati VEPe süstemaatiliselt aastatel 1999-2002. Asjatundjate hinnangul leiti toonase inventuuri käigus vaid kuni 50% olemasolevatest VEPidest, kuid ülejäänud jäid registreerimata ning vahepeal toimunud raietest puutumata alad on seni veel kaitseta.

49. NÄDAL 3.12.2018.-9.12.2018. Jõgeval ja selleümbruses

Postitas Looduskalender - T, 11.12.2018 - 12.12

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppar

Esmaspäeva õhtul sadas nii lund kui ka vihma

Nädala algus oli veel talvine. Esmaspäeval mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks ilmajaama järgi -13,6 ja maksimaalseks -2,4kraadi. Lumi oli maas ja puud olid hommikul veidi härmas. Uduvine püsis päev otsa. Õhtul hakkas sadama lund, mis läks üle vihmaks.

Nurmkana jäljed teisipäeval sulal lumel

Nurmkana jäljed teisipäeval sulal lumel

Lumel võis kohata putukaid

Kõige „karvasemad“ linnud on …

Postitas Looduskalender - T, 11.12.2018 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Mõnisada miljonit aastat tagasi tekkinud esimestest linde katvatest karvalaadsetest moodustistest (Tiirutaja nr 30, lk 7) on arenenud mitmesuguse kuju ja funktsiooniga suled. Vahetult kehapinnal asuv udusulestik aitab säilitada kehasoojust, jäigemad kontuursuled parandavad aga sulestiku veepidavust. Samuti kaitseb sulestik lindu ülekuumenemise eest. Kuna linnud elavad mitmesugustes oludes, on alust arvata, et sulestiku omadused on evolutsioneerunud vastavalt elukeskkonnale – näiteks võiks külmades ja niisketes oludes elava linnuliigi sulestik olla tihedam.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.