Euromatkarajal Keila-Joalt Laulasmaale

Postitas Looduskalender - N, 06.09.2018 - 22.59

Lugu ja visuaal Kaido Einamawww.reisijutud.com

1996. aastal avati Keila-Joal Eesti esimene nn euromatkarada - tähistatud ja piisavalt lihtne, et ka mitte nii sportlikud ja vanemad inimesed ilusti läbitud saaksid.

Selleks, et oleks euromatkarada, ei tohi maastik olla väga raske ja peatuskohti peab olema piisavalt tihedalt. Rada on tähistatud märkidega, millest igaühe juurest peab järgmine selgelt näha olema, et teaks edasi minna. Kunagiste plaanide kohaselt kulgeb E9 euromatkarada Laadoga järve kaldalt Portugali lõunatippu katkematult mööda Euroopa mandriosa rannikut.

Tähistatud rada.

Kolm kuud noorte kotkaste elus

Postitas Looduskalender - N, 06.09.2018 - 10.10

Veebikaamera pilt Sunshine, LK foorumist

Pildil on jäänud veel kõik siinolijad…

 

Kalakotkas       Pandion haliaetus

 

Noorlinnud saavad kolme kuuseks ja rännet alustades peaks kotkatarkustest juba mingi osa omandatud olema ja ülejäänu õpetab elu ise…

Rändele on lahkunud emaslind Irma ja üks noorlindudest. Isaslind Ivo kanseldab kohalolijatega, aga pesal ei taha enam keegi ööbida.

Pesaelu aeg hakkab otsakorrale jõudma.

Kas kõik toonekured on juba rändele siirdunud?

Postitas Looduskalender - N, 06.09.2018 - 09.09

Foto Arne Ader

Valge-toonekured

Valge-toonekured

 

Valge-toonekurg          Ciconia ciconia

 

Kuu aega tagasi toimetasid valge-toonekured nähtavalt ja usinasti maanteede veertes. Noorlinnud said lennuvõimelisteks.

Septembri alul võime trehvata vaid mõnda üksikut hulkujat või veel mittepesitsevate lindude seltsingut.

Valge-toonekured lahkuvad alati kuidagi äkitselt - toimetavad, nagu poleks kusagile kiiret ning ühel hommikul lihtsalt märkad, et pole linde enam mitu päeva märganud...

Läbirändavad ujupardid - soopart

Postitas Looduskalender - K, 05.09.2018 - 10.10

Foto Arne Ader

Soopardid

Soopardid

 

Soopart       Anas acuta

 

Läbirännet on merel juba märgatav, aga massränne alles algamas, mis kestab veel oktoobrikuus. Rändepeatusi tehakse Väinamerel, Haapsalu ja Matsalu lahtedel. Meil haruldaseks muutunud liik, keda võis pesitseda vaid mõnikümmend paari.

Kui kevadrände aegu kandsid isaslinnud päris kenitlevat sulestikku, siis juuli lõpust alates sarnaneb ka nende välimus emas- ja noorlindude tagasihoidliku „pardipruuniga“.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.