Päev Loodusemees.ee pildipangas

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Esimene tõestus „linnukõne“ olemasolust tuleb tihastelt

Postitas Looduskalender - L, 12.03.2016 - 09.09

Tekst Marko Mägi

Foto Wikimedia

Ida-rasvatihane

Ida-rasvatihane

Teame, et inimkõne koosneb erinevatest helidest, mis omavahel kombineerudes annavad sõnu, millest omakorda moodustatakse lauseid. Ka loomad suhtlevad sarnaselt, näiteks on lindudel ja imetajatel välja kujunenud kiskjaspetsiifilised hoiatushüüud. Siiski polnud tänaseni teada, kas loomad kasutavad keeruka sisuga teabe edastamiseks ka häälitsuste kombineerimist.

VIDEO: teine oodatud muna pesas

Postitas Looduskalender - R, 11.03.2016 - 18.18

Video salvestas Ame, LK foorumist

Selline näeb välja munemise lõpuosa

 

Merikotkas          Haliaeëtus albicilla

 

Kui emaslinnu Anna esimest munetud muna nägime naistepäeva hommikuudus, siis tegelikult oskasime oodata tänaseks pealelõunaks teist muna – no ikka enne, kui kaamera õhtul ülekande lõpetab ja nõnda juhtuski.

Ilus selge päikesepaisteline õhtupoolik. Samal ajal kemples isaslind Uku võõraste merikotkastega õhuruumi puutumatuse pärast, „sissetungijad“ taandusid kotkapesa juurest kell pool kuus, meie kotkapaar andis väga häälekalt teada, kes siin kandis „peremehed“.

Varajased läbirändurid liikvel

Postitas Looduskalender - N, 10.03.2016 - 12.12

Foto Kaarel Kaisel

Rabahaned lumesajus

Rabahaned lumesajus

 

Rabahani        Anser fabalis

 

Meil rabahaned ei pesitse, nende pesitsusala algab Kesk-Soome soodest alates, edasi põhja poole. Kevadrände aegu, märtsis-aprillis võivad meil peatuda kümned tuhanded rabahaned - kas toitumispeatuseks, ilmade soojenemise ootuses pesitsuskohas või passitakse sobivat rändetuult. Pesitsusaladele ei tohi ju ometi hiljaks jääda. Lennupildis näeme tavalist „hanekolmnurka“, kuid vahel lennatakse ka pikalt üksteise „sabas“.

Näha on ka hallhanesid, aga nemad saabuvad kas väikeste salkadena või isegi paaridena.