Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Sinivetikate hooajast

Postitas Looduskalender - K, 20.07.2016 - 12.12

Terviseamet annab teada

Pildistas Margus Ellermaa

Ülemöödunud aasta augustisl Põõsaspeal

Terviseameti poolt Türi tehisjärve supluskohast 06.07.2016.a võetud ja TÜ Eesti Mereinstituudi laboris uuritud suplusvee analüüsi tulemused näitasid, et Türi tehisjärves esines potentsiaalselt toksilise sinivetikaliiki suhteliselt suurel määral. Seetõttu võivad rakukestades olevad lipopolüsahhariidid kokkupuutel põhjustada nahaärritust. Hoiatame suplejaid võimalikust ohust ja kasutame rannas 13. juulist alates kollase lipu režiimi kuni uute analüüside teostamiseni.

Mäger ja tema maamärgid – VOL 2

Postitas Aasta Loom - K, 20.07.2016 - 10.30
Sisu
mäger asjal
Mäger asjal – kui kusagil metsa all on auku lastud, on tõenäoliselt tegu mägraga.
Foto: Tarmo Mikussaar
 

Kus mäger asjal käib? Mäger teeb oma hädad, kuhu juhtub. Kui ta süüa leiab ja midagi välja kraabib, siis seda auku ta kasutabki, kui vajadus tuleb. Väga konkreetset kohta ei pruugi olla, samas võib kohata selliseid märgistatud auke just territooriumite servaaladel. Ehk siis võib öelda, et kuna mägrad inimese kombel piiritulpasid ei püstita, siis nad kasutavad selleks otstarbeks oma häda nr 2 lõhna. Samuti märgistavad nad territooriumi uriiniga. Sama teeb ka emasloom innaajal, et rohkem kosilasi külla meelitada, et ei tekiks nii suurt ringsugulust. Küll aga pole mägra kusi nii vänge lõhnaga kui rebastel ja kährikutel.

Emaslinnu stress enne munemist mõjutab linnupoegade elu

Postitas Looduskalender - T, 19.07.2016 - 14.14

Autor Marko Mägi on Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur

Elusorganismide kasv, areng ja edasine käitumine sõltuvad nii keskkonnast kui ka isendi füsioloogilisest seisundist, millest viimase puhul mängivad olulist rolli erinevad hormoonid. Näiteks emade stress (mh toidupuudus) mõjub lootele negatiivselt ja võib mõjutada järglaste edasist elu. Lühiajalise ehk akuutse stressi, näiteks pesa läheduses toimuva raie või kiskja rünnaku korral muutub kiiresti nii isendi käitumine kui ka füsioloogia. Munemisperioodil toimuvate erinevate häiringute tulemusel võib emaslinnus küpsevatesse munadesse sattuda tavapärasest suuremal hulgal stressihormoone, mille taseme tõus organismis kiirendab muutustega kohanemist. Pärast häiringu lõppu hormoonide tase aga langeb ning taastub organismi normaalne toimimine.