Päev Loodusemees.ee pildipangas

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Ilveste tähtis aeg

Postitas Looduskalender - E, 20.02.2017 - 09.21

Video Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Ilves uudistab korjust. Alutaguse

 

Ilves        Felis lynx

 

Ilvestel on põhjust laiemalt ringi liikuda ning jälgi jätta – märtsis algab „pereplaneerimise aeg“. Laiemalt liiguvad just isasloomad, kelle territoorium võib olla päris suur - kuni tuhat hektarit.

VIDEO: hülgemamma on poja vette meelitanud

Postitas Looduskalender - P, 19.02.2017 - 21.21

Video salvestas Liz, LK foorumist

 

 

Hallhüljes         Halichoerus grypus

 

Hülgemamma meelitas poja tormise mere madalale paeplatoole (videot peab päris tähelepanelikult jälgima). Hülgenooruk võiks olla umbes nädalane. Emasloomale järgnemine tähendab, et varsti saab ka süüa.

Kuivõrd erineva ning poegade eest hoolitseva käitumisega on emasloomad. Näiteks mõned hülgepojad ei taha kuidagi vette minna, olenemata näljast - ainult manguvat kisa tuleb teha.

VIDEO: värbkaku juttu

Postitas Looduskalender - P, 19.02.2017 - 19.19

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

 

Värbkakk Karusel, Virumaal

 

Värbkakk        Glaucidium passerinum

 

Kes korra värbkakku näinud, sellel pole linnu äratundmisega raskusi. Suisa miniatuurse „mängulinnu“ mõõtu: pikkust rästa jagu ehk viisteist sentimeetrist alates, aga paarikümnest sentimeetrist jääb isegi veidi suurematel emaslindudel vajaka. Tiibade siruulatus lennus kolme-, neljakümne sentimeetri vahele ning kaalu vähematel vaid poolsada grammi, suuremate isendite kaal vastalt kuni paarkümmend grammi rohkem.

Emadest ja ämmamammadest

Postitas Looduskalender - L, 18.02.2017 - 13.47

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Reproduksioonid Wikipediast

Vahtramahl

Vahtramahl

Tahtsin sel nädalal rääkida vahtramahlast, mis juba paljudes paikades üle Eesti jooksma hakkas. Paraku tuhises talv üle põhjataeva tagasi ja vahtramahla tila otsas on nüüd pikad purikad. Aga tõepoolest, vaher annab vahel mahla ka kesktalvel, vaja on vaid sooja päikesepaistet, mis vahtrapuule ütleb, et aeg on ärgata. Kaua enne teisi puid hakkab vahtramahl nirisema. On kummaline, et olen sellest magusast imejoogist varem kirjutanud vaid Tähekesse, vanematele inimestele aga mitte. Ja põhjus on lihtne, ega palju pole tast rääkidagi, rahva seas on teda küll isegi tuberkuloosi ravimina kasutatud, aga enamasti ei raatsitud suuri vanu õuepuid tikata. Tänapäeval öeldakse küll, et oksast saadav vahtramahl on isegi magusam.