41. NÄDAL 8.10.2018.- 14.10.2018. Jõgeval ja selle ümbruses

Postitas Looduskalender - T, 16.10.2018 - 12.12

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Hall  aedmaasika  lehtedel 

Nädal  algas  külma  ööga.  Temperatuur  langes  õhus  -2  kraadini,  maapinna  lähedal  mulla  kohal  -4  ja  rohul  -6  kraadini.  Hommikul  oli  hall  maas  ja  muld  pinnalt  nõrgalt  külmunud,  õues  veeanumatel  jääkord  peal. 

Jäätunud  vesi  esmaspäeva  hommikul 

Jäätunud  vesi  esmaspäeva  hommikul 

Edasi  ilm  soojenes  ja  järgnenud  nädal  kujunes  väga  soojaks.  Öökülma  rohkem  ei  esinenud.  Hommikud  olid  udused.  Osadel  päevadel  hajus  udu  alles  lõunaks.  Teisipäev  oli  pilves  ja  sajune,  ööpäevaseks  sajusummaks  mõõdeti  3  mm. 

Küttimise tõttu ähvardab suuri linde kiirem väljasuremine

Postitas Looduskalender - T, 16.10.2018 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Maa ajaloos on liigirühmad välja surnud erineva kiirusega, kuna mõned liigid kohanevad kiirete muutustega teistest edukamalt. Tänapäeval on oluliseks liikide väljasuretajaks inimene, kelle aktiivse toimetamise järgselt Maal on liikide kadumine kiirenenud 100 – 1000 korda.

Üheks loomade kohanemist soodustavaks teguriks on liikumisvõime, kuna kiiresti sobimatuks muutunud keskkonnast uude jõudmine võib päästa halvimast. Loomade seas (v.a inimestel) ei ole kiiremat liikumisviisi kui lindude lendamine, mis aga ei tähenda, et linnud oleks väljasuremise eest kaitstud. Mõned linnud on lennuvõimetud ning osa lendavaid liike ei lahku elukohast ka olude kriitiliseks muutudes, mistõttu võib neid uudse olukorra puhul ähvardada Maalt kadumine.

Oktoobri esimene nädal. Vaikuse hääled

Postitas Looduskalender - E, 15.10.2018 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Sinetavad kaugused. Vaade Kaltsimäelt

Sinetavad kaugused. Vaade Kaltsimäelt

Tänavune suvi ei taha ega taha minna, kord peidab ta end vihma ja kord udusse, aga jälle on ta tagasi.

Eelmise nädala ilm oli midagi nii kummalist, mida annab mäletada. Kuidas pimeduse saabudes roomas linnalampide alla mägipilvena tihe udu. Kusagil kõrgel särasid sellest läbi suur vanker ja isegi kriipsuna terav noor kuusirp. See udu ei hajunud hommikulgi ja kestis keskpäevani.

See talvehinguse võitlus suvise soojusega lõi uduseid ja värvilisi sügispilte, mida salvestati nii oma telefonidesse, kui ka mällu, roheliste virmalistepiltide kõrvale.

Miks mõnel aastal puude lehed värvilisemad kui teisel?

Postitas Looduskalender - P, 14.10.2018 - 16.16

Fotod Arne Ader

Vahtraleht

Vahtraleht

Uurime asjatundjalt:Tartu ülikooli taimefüsioloog Evi Padu.

”Lehtpuude lehed kaotavad igal sügisel oma rohelise värvi ja muutuvad kirjudeks: kollaste, punaste ja violetsete toonidega. Hästi on näha lennukilt parasvöötme metsade kohal, kuidas roheline lehestik taandub aeglaselt hästi piiritletud frondina päev - päevalt lõuna poole.

Sügislehtede, aga ka viljade ja õite rohelisest erineva värvuse põhjustavad kaks pigmendirühma: plastiidides paiknevad karotinoidid (kollasest punaseni) ja rakumahlas lahustunud antotsüanidiinid (õrnroosast intensiivse violetseni).

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.