Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

VIDEO: pesa peab poegade koorumise ajaks korras olema

Postitas Looduskalender - L, 09.04.2016 - 12.12

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

 

 

Merikotkas      Haliaeëtus albicilla

 

Meenutuseks, et merikotkapaaril, Annal ja Ukul oli esimene muna pesas naistepäeval, teine 11.ning kolmas muna 14. märtsil. Haudumise aega rehkendatakse suurtel ning võimsatel lindudel 38 päeva, niisiis võiksime järgmise nädalala jooksul kooruvaid merikotkapoegi näha.

Teeme ööliblikatega tutvust

Postitas Looduskalender - L, 09.04.2016 - 10.10

Kirjutas ja pildistas Aare Lindtwww.loodusmuuseum.ee

 

Kevad-udeselg          Achlya flavicornis

 

Kevad-udeselg on aprillikuus üks tavalisemaid ööliblikaid ja neid võib kohata kõikjal Eestis.

Külmal kevadööl tiibu väristades kütab liblikas oma kehatemperatuuri üles, suutes lennata isegi 0 ⁰C juures.

Tänu oma heale peitumisoskusele märkame neid päeval harva - näiteks mõne öise valgusallika läheduses magamas. Magav ööliblikas peidab kollakasoranshid tundlad tiibade serva alla, ärkvel olles aga hoiab neid laiali. Tiibade siruulatus 35 kuni 40 mm.

VIDEO: kohati on veel metsade all lund

Postitas Looduskalender - L, 09.04.2016 - 05.05

Video salvestas Ahto Täpsi

 

Lund on veel lisaks Alutagusele ka Haanjas. Aga viimaste päevade kevadsoe on Nigulas pannud õitsema ülased, Kagu-Eestis õitsevad pajud nii et mesilased käivad korjel ja laulab väike-lehelind, millal kõik see põhjarannikule jõuab, aga kuna meri oli jäävaba ei tohiks ajavahe väga suureks käriseda.

 

Harilik sarapuu       Corylus avellana

 

Sarapuud on enamalt jaolt alusmetsas ja metsaveertes kasvavad põõsad, aga võivad sirguda viie meetri kõrguseks, vahel enamgi. Püstiselt kasvaval sarapuul on suur tüvede arv, mida katab sile ning hallikas koor.

VIDEO: Riia linna kanakullist

Postitas Looduskalender - R, 08.04.2016 - 18.18

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Foto Arne Ader

 

Kanakulli pesa Riia linnas

 

Kanakull        Accipiter gentilis

 

Arvukus on kanakullidel mõnekümne aasta taguse ajaga oluliselt langenud, tänavu on pesitsejaid alla poole tuhande paari. Põhjuseid on muidugi erinevaid, aga intensiivset  metsamajandamist kanakullid ei talu, nende elupaikadeks on alati peetud vanemaid ja suuremaid segametsa massiive. Viimastel aastatel tegutsevad üksikud isendid linnades ka Tallinnas. Sellest lubasid lähiajal kirjutada meie „röövlinnumehed“.