10. NÄDAL 4.3.2019.-10.3.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

Postitas Looduskalender - T, 12.03.2019 - 10.10

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Talvituva pehmekoore vastne lumel

Ilmastik oli nädala jooksul muutlik ja väga tuuline. Puhanguti ulatusid maksimaalsed tuulekiirused kõigil nädalapäevadel 10 m/s või üle selle, teisipäeval iiliti 15 ja laupäeval 17m/s.

Esmaspäevast neljapäevani püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur miinuspoolel. Öösiti külmetas ja päeviti sulatas, mis muutis teed libedaks.

Nädala kaks esimest päeva olid pilves ja sajused. Rohkesti tuli vihma, lörtsi ja lund teisipäeval. Erilist lumeuputust (nagu loodepoolses Eestis) siinkandis ei tekkinud, kuna suur osa sademetest sadas maha vihmana.

Kolmapäeva ööseks ilm selgines ja õhk jahtus -13,9 kraadini.

Päevalilleseemned võivad aialindudele ka ohtlikud olla

Postitas Looduskalender - T, 12.03.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vaidlused lindude talvise toitmise kasu ja kahju üle on lõputud ja tänaseni ei ole sellele ühest vastust. Lisatoitmise kasuks räägib lindude suurem talvine ellujäämus, oluline on ka positiivset emotsiooni loov inimeste vahetu kontakt loodusega. Muide, lindude talvine toitmine on konkurentsitult populaarseim loodusega seotud tegevus tänapäeva ühiskonnas, arvatakse, et koguni pooltes läänemaailma majapidamistes pakutakse lindudele lisatoitu. Toitmise negatiivseks küljeks on võimalik haiguste levik lindude seas toidumajade kaudu ja viimaste läheduses suurenev kisklus; põhjalikumalt saab lindude lisatoitmisest lugeda siit.

Märtsi teine nädal. Kuldnokakevad

Postitas Looduskalender - E, 11.03.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Musträstas

Musträstas ( www.loodusemees.ee )

Talvetaat klopib praegu oma lumekotti tühjaks, vihma sekka lendab ülisuuri räitsakaid. Ja siis hakkab mees pikkade sammudega põhja poole minema.

Möödunud nädala portsakas lund, mis esmalt Tartusse maha kukutati ja siis ka teisipäeval Tallina hangedesse mässis, oli tegelikult inimliku kannatuse piir. Ja mitte ainult inimeste. Kolmapäeval Tallinna Ülikooli ees jäi mulle silma hekist paistev must sähvatus. Kui kummardusin vaatama, kes seal siis hange taga oma linnuasju ajab, siis vaatas mulle nördinult otsa üsna hallmust musträsta ema. Ei kuldset isaslinnu nokka, ega kuldset silmarõngast. Ja see üdini talvehall tegelane otsekui kostis: „No mis sa vaatad? Ei ole ma kuldnokk! Ei ole kevadekuulutaja! Ja kus siin hange taga sinu arvates see kevad olema peaks?“

Talilinnukaamera - siisike

Postitas Looduskalender - E, 11.03.2019 - 09.09

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Talve lõpus, mil vintlaste kevadränne juba käimas, võib lindude toidumaja juures teiste lindude hulgas ka arvukalt siisikesi näha.

Näiteks 2017. aasta märtsis vaadeldi üle Eesti toitmiskohtade juures mitmesajast linnust koosnevaid siisikeseparvi. Sageli tegutsevad siisikesed koos sama pisikeste urvalindudega, neid kahte liiki saab kergesti eristada siisikesele omase rohekaskollase sulestiku järgi.

Siisike

Siisike / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.