Pärast vaikset suve on muutunud me aiad jälle kord lindudele huvipakkuvaks. Esmapilgul võib tunduda, et aiad on lindudest tühjad, sest rõkkavat linnulaulu ju ei kosta. Tegelikult piisab väikesest jõudehetkest aiatoolil ja peagi märkad, et terve aed on täis väike-põõsalindude täksimist, punarindade tiksumist ja mitmesuguseid sädinaid. Sügisränne on hooga alanud!

Taluaedadesse koguneb praegu metsvindisalku, kes närviliselt edasi-tagasi sehkendavad. Ka suurem ports hallrästaid on meile põhjakaarest pärale jõudnud ja maiustavad nüüd sõstarde, pihlakate ja teiste meelepäraste marjadega. Pidevalt võib näha kõrgelt üle aia lendavaid värvulisi ja sekka suuremaidki linde, kes sihikindlal lennul suunduvad edela ja lõuna suunas.

Sagadi mõisa park. Pildistas Ivar Leidus

Rekord nr. 343        Meie jämedam sanglepp

Harilik sanglepp ehk must lepp       Alnus gutinosa

Niiskete metsade, jõeservade, puisniitude ja madalsoode asukas, kes just seal hästi hakkama saab moodustades 3% meie puistute pindalast. Jämedaks must lepp just sageli ei kasva, kas jõuab kohale metsamehe saag või mõni seenhaigus. 

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2022. aasta linnuks metskurvitsa ehk nepi, kes on tuntud oma kevadise mängulennu poolest.

Metskurvits, nagu ütleb ka tema nimi, on metsas elav kurvitsaline, kes tegutseb valdavalt hämaruses ja öötundidel. Oma varjatud eluviisi tõttu on liik raskesti uuritav ning seetõttu tema bioloogiast väga palju ei teata. Vaid kevadise mängulennu ajal kaotavad isaslinnud neile omase valvsuse ning näitavad ennast õhtuhämaruses territooriumilende tehes.

Pruunkaru ehk karu           Ursus arctos

Maanteedel liikudes näeme koristatud viljapõlde, aga jahimehed on loomadele kasvama jätnud söödapõllud ja need jäävadki metsaelanikele.

Millega suured loomad endid nuumavad?

Täiskasvanud isasloomad liiguvad üksikult.

Ülemöödunud aastal sündinud ja veidi üle pooleteise aasta vanused noorloomad on need, kellega „sekeldused“ kaasas käivad. Iseseisvat elu alustati tänavu hiliskevadel seega pole noorloomadel veel teada kõik ümbritsevad ohud sest liigutakse laialt ringi, uudishimutsetakse ja tehakse „rumalusi“, mis võib neile vahel ka elu maksta.

Vanasti nimetati kõiki täna tutvustatavaid punapuravikeks, aga täpsuse huvides tõdeme, et meie metsades kasvab vähemalt viis raskelt, aga eristatavat punapuraviku liiki. Seenelisele lihtsalt teadmiseks, et punapuravikud on nn mükoriisaseened, mis moodustavad ektomükoriisasid kasvavate metsapuudega ehk siis punapuraviku kasvukohal oleks oluline tähele panna ümbruses kasvavaid puuliike.

Kõik punase kübaraga puravikud on maru head söögiseened, mida võib koheselt pannile lõikuda, seenesuppi keeta, šnitslina praadida, marineerida, soolata või kuivatada. Puravike „kuldaeg“ meie metsades kestab. Punase kübaraga puravikke annab korjata oktoobri lõpuni.