Sinililleaeg!

Postitas Looduskalender - N, 19.04.2018 - 19.19

Fotod Arne Ader

Sinilill

 

Harilik sinilill        Hepatica nobilis

 

Äsja õitsema puhkenud sinililletaime leiame ühe või kahe lühikese õievarrega, mis õitsemise ajal pikemaks sirguvad - umbes kümne, kahekümne sentimeetriseks. Peened õievarred on punakaspruunid, kaetud roheliste karvadega ja lehetud.

Iga õis kasvab välja oma varre otsas, mis asetsevad lehtede kaenlas ning üks taim võib kasvatada kuni kaksteist õievart.

Puhkenud õis läbimõõt jääb kahe sentimeetri ringi ning õitseb veidi üle nädala. Ööseks õied sulguvad ja halbade ilmade korral õied ei avanegi.

Mälestusi möödunud talvest ja lapsepõlvest

Postitas Looduskalender - N, 19.04.2018 - 18.18

Kirjutas ja pildistas Mati Sepp

Toimetanud: Kaisa Berg

Metsaretk

Olen metsade keskel jalgu sirutanud sestsaadik kui olin väike poisipõnn. Lapsepõlves ei olnud muret, et lageraielankide rööpad ja kännumeri võiksid loodusvaatlust segada. Lageraied lihtsalt ei olnud sellises mahus, et need oleksid silma hakanud.

Nooruspõlves oli põhiliseks mureks ja rõõmuks üheaegselt vana liigirikka metsa ulatus. Teisisõnu, lihtne oli suurtesse metsalaantesse ära eksida. Tänapäeval kõlab see ehk natuke ebausutavalt, aga need suured metsalaaned asusid majandusmetsades. Kahjuks on praeguseks saanud majandusmetsadest malelauad ning igal lageraielangil asuv väljaveotee viib välja suure teeni, sellega on ära eksimine tehtud pea võimatuks.

Kevadise linnujahi keelamine Kasahstanis on suurendanud pesitsevate veelindude arvukust

Postitas Looduskalender - N, 19.04.2018 - 17.17

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

2017. aasta alguses võttis Kasahstani valitsus vastu otsuse keelata kevadine linnujaht ning vaid aasta hiljem on tulemused selgelt näha.

Jahindus mõjutab Kasahstanis mitmeid linnuliike. Kõige rohkem kütitakse veelinde, mistõttu on luikede, partide ja hanede arvukus alates 1990. aastate keskpaigast vähenenud poole võrra. Kuigi ka enne kevadise jahi keelamist oli lubatud ainult isaste partide laskmine, vähendas paariliseta jäävate emaste hulk pesitsusedukust. Salakütid tapsid ka emaseid linde ning kaitsealuste liikide esindajaid, lisaks mõjutavad arvukust kliimamuutused ja elupaikade kadumine.

Linnujaht