Soodes võib veel jõhvikaid leida..

Postitas Looduskalender - K, 10.04.2024 - 12.12

Pildistas LK team

Kevadised jõhvikad

 

Harilik jõhvikas ehk kuremari      Oxycoccus palustris

 

Ikka samad jõhvikarabad, siirde- ja madalsood või rabastuvad metsad, aga metsades on jõhvikaid ka sügisel vähe.

Kevadel on talve üle elanud kuremarjad veid sügisestest magusamad ja mõrkas maitse vähesem – igati väärtuslik vili, mis enam hästi säilida ei taha.

Kevadistest kulupõlengutest

Postitas Looduskalender - K, 10.04.2024 - 11.11

Pildistas LK team

Huvitav on see, et  põhikooliealiste maalaste hulgast paljud ei mõistnud, mida kulu tähendab?

Tänavu suurim maastikupõleng toimus 1. aprillil Lääne-Viru maakonnas Pada-Arukülas Toomika külas. Kokku levis tulekahju 37 hektarile ja kustutamise muutis keeruliseks tugev tuul, mis lükkas tuld jõudsalt maastikul edasi suunaga metsa ja elumajade poole. Kus tuli alguse sai, on nüüdseks selgeks saanud? Mitte kulu põletamisest, vaid kohalikust alajaamast.

Enne taasiseseisvumist oli igakevadine kulu põletamine üpris tavapärane ja tules hukkusid nii putukad ja nende vastseb, aga samuti väikeimetajad.

Porisemate alade kevade kuulutajad

Postitas Looduskalender - K, 10.04.2024 - 10.10

Pildistas LK team

Lepiklill

 

Harilik lepiklill       Chrysosplenium alternifolium

 

Täna ootame mitte enam kevadist sooja, vaid suisa suvist soojust kui Lõuna- ja Ida-Eestis lubatakse soojakraade üle paarikümne. Saaremaal tugeva lõunakaarte tuulega poole vähem sooja. Sellist soojalainet esineb aprillis lühiajaliselt.

Lepiklilled õitsevad aga eelistavad märjemaid kasvukohti, kas põllupeenardel, märgades lodumetsades või veekogude kaldaaladel.

Värvuselt hele-kollakasroheliste õite ja samas toonis lehtedega lepiklilled paistavad silma omapäraselt.

Hundid koprajahil

Postitas Aasta Loom - T, 09.04.2024 - 10.54
Avapilt
Sisu

Taas üks uus teadusuuring selle kohta, kuidas hundid kopraid jahivad - ikka Voyageurs Wolf Project`i teadlastelt, kes selle teemaga juba alates 2015. aastast on tegelenud.

 

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Voyageurs Wolf Project


Enne 2015. aastat polnud huntide koprajahti eriti uuritud, sest seda käitumist on ääretult keeruline vaadelda. Kuni 2019. aastani läbi viidud uuringud aga näitasid, et hundid murravad kopraid hoopis teisiti kui sõralistest saakloomi - peaasjalikult üksinda ja juhuslikult peale sattudes või varitsedes (ehk siis mitte taga ajades). Kusjuures hundid võivad lausa 8h järjest kannatlikult kobrast oodata.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.