Pesitsusaladele suunduvad haned kahjustavad rändepeatustel kultuurheinamaid

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Looduskalender T, 17.04.2018 - 11.11

Suurte haneparvedega puutume Eestis kokku kaks korda aastas – sügisel, kui haned lendavad lõunasse talvitama, ja kevadel, kui nad suunduvad põhjapoolsetele pesitsusaladele. Ränne on lindude elus üks ohtlikumaid ja energiakulukamaid ettevõtmisi ning nõuab vahepealseid toitumispeatusi. Eriti kevadrändel on hanedel pesitsusaladele jõudmiseks vajalik koguda teelt kaasa rasvavarud, mis võimaldaksid edukamat pesitsust. Suurepäraselt sobib selliseks nn tankimiskohaks põllumaa, kus kevadeti tärkab värske ja energiarikas taimestik. Paraku ei kasvata põllumehed vilja hanede nuumamiseks ning rändel olevate hanede poolt tekitatud kahju ulatus võib olla märkimisväärne.

Kevadisest konnade rändest

Postitas Looduskalender - T, 17.04.2018 - 10.10

ELFi “Konnad teel(t)”

Foto Arne Ader

Rohukonnad

Rohukonnad

Soojemad ilmad on äratanud meie kahepaiksed, kes on asunud massiliselt oma sigimispaikadesse rändama. Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub sellega seoses konnasid ohutult üle tee abistama teelõikudel, kus kahepaiksete rändeteed ristuvad sõiduteedega. Eriti tähelepanelik tasub autojuhtidel olla hilisõhtustel tundidel, kui ränne on massiline ning vabatahtlikud kahepaikseid abistamas.

Konnaränne toimub tavapäraselt aprillis ning selle eelduseks on soojad ja niisked ööd. Rände tippaeg on hilisõhtuti kell 21-23 ning ränne kestab kokku mõned päevad. Olenevalt ilmast võib konnaränne toimuda ka lainetena – külmematel öödel vähem, soojematel ja vihmastel õhtutel massiliselt.

15. NÄDAL 9.4.2018.- 15.4.2018. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Looduskalender T, 17.04.2018 - 08.08

Lapsuliblikas näsiniine õitel

Nädal algas erakordselt sooja päikesepaistelise ilmaga. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis esmaspäeva (9. aprilli) õhtupoolikul meteoroloogiajaama järgi 21,4 kraadini ja veel hilja õhtul kesköö paiku oli sooja 10 kraadi. Nii kõrget temperatuuri juba aprilli esimeses dekaadis pole Jõgeval 1922. aastast algava vaatlusrea järgi seni esinenud ja on ette tulnud alles 16. kuupäevast alates.

Teisipäev olid pilvisem ja tunduvalt jahedam. Sadas vihma, mille hulka tuli ka väheseid lumehelbeid. Päeval tõusis õhutemperatuur ainult 5,4 °C.

Saatjatega sookured saabuvad

Postitas Looduskalender - E, 16.04.2018 - 20.20

Foto Arne Ader

Sookured

Sookured

Tere head sookurehuvilised!

 

Edastan meil saatjaga varustatud sookurgede asukoha hetkeseisud.

Pressiteade – uudis „Ahja 5 trikitab taas“.

 

Lõpuks ometi on esimesed saatjaga sookured koju jõudnud. Kõigepealt ületasid piiri 11. aprillil üle-eelmisel aastal märgistatud Sõrve kurg „Mati“ ja Soitsjärve kurg „Ivar“.

„Mati“ lendas esimese hooga Kärlasse, kuid käis kohe järgmisel päeval paariks tunniks ära ka kodus Türjul Sõrve poolsaarel. Praegu on ta Saaremaa keskel Eikla küla juures.

Ka „Ivar“ külastas oma sünnikodu Soitsjärvel enne kui põhja poole Kivijärvele Jõgevamaal suundus. Samas kohas oli ta ka eelmisel sügisel enne ärarännet soojale maale.

Väärtuslik õitseja

Postitas Looduskalender - E, 16.04.2018 - 12.12

Fotod Arne Ader

Sarapuu õitseb

Sarapuu õitseb

 

Harilik sarapuu      Corylus avellana

 

Varajased õitsejad on meil suures osas tuultolmlejad nõnda ka sarapuud. Tuul kannab rikkalikult tolmlevate isasõisikute tolmu emasõisikutele, aga juba lehtinud puudel oleks säärane tolmlemine märgatavalt raskendatud.

Emas- ja isasõisikud võivad asetseda nii samal võrsel, kui ka erinevatel okstel. Juba möödunud suvel võisime märgata sarapuudel isasõite väikeseid rippuvaid algeid.