Lähiaastate otsused Riigikogu valimistel ja uue metsanduse arengukava koostamisel määravad suuresti, kuidas Eesti lähimate inimpõlvede jooksul metsaga ringi käib. Kas valime nutika ja innovaatilise metsarikka riigi tee või pigistame silmad kinni ja anname riigina taas sõnumi “raiu ja põleta palju jaksad”. Eestil on veel võimalus saada säästva metsanduse teenäitajaks Euroopas, säilitades hindamatu looduskeskkonna ning lõigates maine- ja majanduskasu.

Pakume välja targa metsariigi ja säästva metsanduse teenäitaja tulevikuvisiooni. Oleme välja toonud kaheksa olulisemat eesmärki, mida järgneval kümnendil sihtima peame - seda senisest märksa täpsemalt ja teaduspõhisemalt.

Teder      Tetrao tetrix

Tedreseltsingud on vaatamisväärsus omaette, nendega võime kokku trehvata just talvisel ajal ja sagedamini kaasikute ja kultuurmaastike piirialadel. Tetrede peamiseks talviseks toiduks on kaseurvad ja -pungad, aga head toitumiskohad ei pruugi sugugi lähestikku asuda. Raagus lehtpuud ei paku tegutsevatele segasalkadele looduses varju ka „vaenlaste“ eest, seega tagab mitmete silmapaaride ümbruse jälgimine veidi ohutumat olemist.  

Keskkonnaministeerium avaldas eile toimunud galal väl

Sinitihane

Rasvatihane      Parus major

 

Kudeaeg on läbi saamas

Jõeforell ehk hõrnas       Salmo trutta morpha fario

Kudeaeg hakkab meie allikalistes veekogudeski lõpukorrale jõudma.

Tänavu said vaatajad veebikaamera vahendusel ja tänu madalale veeseisule näha ka jääkaane all toimunud kudemist. Paraku muutus vähese vooluhulga tõttu vesi sogasemaks, aga sellist pilti pole me varematel aastatel lihtsalt näinud.

Salvkaevud olevat möödunud nädala pakaselise ajaga kohati tühjaks jäänud.

Hollandis ja Taanis talvitavad ning kevadel Siberi tundrasse pesitsema suunduvad haned põhjustavad rände vahepeatustel tärkavat talivilja süües põllumeestele meelehärmi. Konflikti ei põhjusta üksikud haned, kuid põllul korraga tuhandeid või kümneid tuhandeid peatuvaid hanesid on nigela saagi süüdlaseks lihtne pidada.

Kuuvarjutus esmaspäeval kell 6:33

Nädal kujunes käesoleva talve seni kõige külmemaks. Keskmine õhutemperatuur kõikus - 9...-21 kraadini, mis on normist 3...16 kraadi võrra külmem.

Minimaalne temperatuur langes õhus alla -20 kraadi viiel ööl. Kõige madalamaks õhutemperatuuriks mõõdeti esmaspäeva ja teisipäeva vahelisel ööl Jõgeva linna idapiiril asuva meteoroloogiajaama järgi -24,4°C ning sama temperatuur kordus pühapäeva hilisõhtul.

Härmatis hall-lepal

Ududest tekkis puudele korduvalt härmatis.

Leevikest peavad paljud vaid talikülaliseks, sest neid linde märgatakse enamasti just talvel lindude toidumajade juures. Tegelikult on leevike Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades aasta ringi tavaline ning üldlevinud pesitseja, kellest osa tuleb talveks hõlpsamalt kättesaadava toiduga asulatesse.

Leevikese arvukuseks hinnatakse meil 100 000-200 000 paari, kellest osa rändab talveks veidi lõunapoole Kesk-Euroopasse. Eestist rändab läbi ka arvukalt põhjapoolsematel aladel pesitsevaid leevikesi – sügisel on ränne aktiivsem septembri lõpus ja oktoobris, kevadel märtsis ja aprillis. Talvel on leevikesi Eestis hinnanguliselt 100 000–300 000 isendit.

Möödunud nädalavahetusel, 25.–27. jaanuaril kümnendat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel nähti esialgsetel andmetel üle 55 000 linnu vähemalt 60 liigist.

Esmaspäeva hommikuks olid oma andmed ornitoloogiaühingule edastanud 2200 linnusõpra, kes tegid aialinnuvaatlusi 1500 paigas üle Eesti. Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas pea kolmandiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmistele aastatele mahtusid esiviisikusse veel põldvarblane, rohevint, leevike ja sinitihane.