Aasta seen ja sarnased

Eingereicht von Looduskalender - Do., 13.07.2017 - 15.15
Autorid

Foto Arne Ader

Kukeseen
Kukeseen

Textkörper

 

Harilik kukeseen         Cantharellus cibarius

 

Tänavu on meie metsad kastetud, kröömike soojust ning seeni võiks juba otsida ka Põhja – Eestis. Kas saame hea seeneaasta?

Aasta seene – hariliku kukeseene aeg venib pehmete talvede aegu vahel isegi tulev aasta jaanuarikuusse kuna kukeseeni ei kahjusta kerged külmkraadid.

Kukeseente head kasvukohtad leiame sagedamini okas- või segametsadest. Seene mükoriisa moodustub koos mitmete puuliikidega: kuuse, männi vahel isegi tammega. Kasvades meelsasti niiskes samblas või rohus, tuleb esimese seene leidmisega veidi vaeva näha, järgmiste leidmisega läheb juba libedamalt.

Algul on seenekübar kumer ja sissekeerdunud, veidi kasvanult juba lehterjas, lainelise või hõlmise servaga. Seenejalg aheneb maapinna suunas. Seenekübara alakülg eoslehekesi meenutavate voltidega. Kogu ilu kroonib kukeseenekollane värv.

Toorelt kukeseent maitstes jääb suhu veidi kibe järelmekk. Just see maitse ja eriline, puuvilju meenutav lõhn on need, mis teeb kukeseenest äärmiselt „ussikindlad“ - sisaldades kahjurite jaoks midagi ebameeldivat. Inimesele kirjeldatu suhtes teadaolevalt ohtu pole.

Sügisepoole võime leida vahel eriti suuri kukeseente viljakehasid – selliste „pikaealiste“ vanus võib ületada paari kuud (kaunist välimust pole „vanakestel“ säilinud:kohati sutsu hallitanud, aga kahjurite poolt ikka kahjustamata).

Hõrkude kukeseente valmistamisest ning säilitamisest on palju kirjutatud, aga igal kogenud seenestajal jagub midagi lisada…

Suvine seeneaeg algab kukeseentega juunikuus, tänavu on metsad kastetud, õiget põuda pole olnud, kröömike soojust ja metsa saab minna nii mustikale, kui seenele. Kukeseente korjamise aeg on pehmete talvede aegu veninud jaanuari kuusse sest seeni ei kahjusta kerged külmkraadid.

Kukeseente kasvukohti leiame sagedamini okas- või segametsades. Seene mükoriisa moodustub koos mitmete puuliikidega: kuuse, männi, aga isegi tammega. Kasvades meelsasti niiskes samblas ja rohus, tuleb esimese seene leidmisega veidi vaeva näha, järgmiste leidmisega läheb juba libedamalt.

Algul on seenekübar kumer ja sissekeerdunud, veidi kasvanult juba lehterjas, lainelise või hõlmise servaga. Seenejalg aheneb maapinna suunas. Seenekübara allkülg eoslehekesi meenutavate voltidega. Kogu ilu kroonib kukeseenekollane värv.

Toore kukeseent maitstes jääb suhu veidi kibe järelmekk. Just nimetatud maitse ning eriline puuvilju meenutav lõhn on just see, mis teeb kukeseenest äärmiselt „ussikindlad“. Arvatavalt sisaldades kahjurite jaoks mingit ebameeldivat ainet. Inimesele selle aine suhtes teadaolevalt oht puudub.Sügisepoole võime vahel leida eriti suuri viljakehasid. Kukeseened on tõeliselt pikaealised, selliste vanus võib ületada paari kuud (kaunist välimust pole „vanakesed“ suutnud säilitada - kohati sutsu hallitanud, aga kahjurite poolt kahjustamata).

Hõrkude kukeseente valmistamisest ning säilitamisest on palju kirjutatud. Igal kogenud seenestajal jagub lisaks huvitavaid täiendusi…

 

Sarnastest liikidest:

Fotod Wicimedia

 

Kahvatu kukeseen

 

Kahvatu kukeseen        Cantharellus pallens

 

Seda head söögiseent on seni vaid Saaremaalt leitud. Hilissuviseid seeni korjatakse puisniitudelt või segametsadest ja sellistes kasvukohtades võib neid vahel massiliselt leida.

Milleks kirjeldada vaid Saaremaal kasvavaid seeni? Äkki võime ühel heal päeval kahvatut kukeseent ka mandrilt korjata?

 

Kuld-kukeseenik

 

Kuld-kukeseenik          Hygrophoropsis aurantiaca

 

„Vale kukeseene“ aeg algab hilissuvel, augustis, aga massiliseks võivad nad muutuda hilissügisel, kasvades metsades, raiesmikel või ka kõduvatel kändudel.

Kuld-kukeseenik kannab erksalt oranži, aga ümarat kübarat, mis harilikust kukeseenest pisut väiksem ning kasvab peenemal jalal.

Korjatud seenel märkame kübara all hoopis eoslehekesi, mitte voldikesi nagu harilikul kukeseenel. Kuld-kukeseent hinnatakse tänapäeval tinglikult söödavaks, kuid on varasematel aegadel suisa mürgiseks peetud.

 

Timpnarmik

 

Timpnarmik        Hydnum repandum

 

Ka timpnarmikuid (hele timpnarmik) võime leida juba juulis, kasvades väga erinevates metsades kuni novembrikuuni.

Timpnarmikud meenutavad veidi harilikku kukeseent. Valkja või kahvatukollase kübara alaküljelt leiame seene nimele sobivalt „narmaid“.

Noori, pisikesi viljakehasid võime kasutada kupatamata ja nad pakuvad harilikele kukeseentele võrdset maitseelamust. Veidi suuremad timpnarmikud jäta parem metsa - need ei kõlba süüa.

 

Pruunjas narmik

 

Pruunjas narmik         Hydnum rufescens

 

Pruunjas narmik ehk tume timpnarmik on punakaskollase kuni pruunika kübaraga. Seenejalg ning seene alakülg kahvatuvalge. Seeneaeg ja kasvukohad timpnarmikuga sarnased. Noori seeni võib värskelt söögiks korjata, nad on maitsvad.

Tegelikult võiks kõik suureks kasvanud seened metsa kasvama jätta…

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum Einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere Informationen“.