Siidisaba      Bombycilla garrulus

Siidisabade rändesalkasid on märgatud juba oktoobrikuu algusest. Vananaiste suvi kestab, aga nädalavahetusest alates on puudel lehti oluliselt vähemaks jäänud - loodus on muutunud läbipaistvamaks ja meil peatuvad ning toituvad linnud väljapaistvamaks. 

Siidisabade läbirännet oma pesitsusaladelt, Karjalast, Soomest aga ka Rootsist võime märgata veel novembris-detsembris. Harvadel juhtudel on siidisabad ka Eestis pesitsenud, aga talvitujaidki võib meile jääda olenevalt talve karmusest kuni paarikümne tuhande ringis.

Tõeliselt kaunid linnud tegutsevad salkades, eriliselt inimest pelgamata. Häirimise korral lendab kogu seltsing sageli lihtsalt naaberpuule. Tundra- ja metsavööndis pesitsejad ei puutu ju inimestega suurt kokku - sealt ka selline tegutsemise julgus.

Vanalindude välimikku võiks kirjeldada nõnda: siidjalt läikiva sulestiku põhivärvidena märkame punakaspruuni ja halli. Linnu silmi katab must mask ning kurgualusel märkame sama värvi laiku, tugev nokk veidi kõverdunud otsaga. Uhket peatutti kannavad kõik isendid. Must tiibade sulestik kirjatud kollaste ja valgete laikudega, hoogsulgede tipud kollased nagu sabaots. Selline võiks olla kirjeldus suhteliselt kirevast linnust. 

Kuidas tänavusuviseid noorlinde eristada? Neil puudub veel must laik kurgul ning sulestiku „siidine läige“ paistab tuhmim.

Tänavu pole loodusel pakkuda siidisabadele pihlamarju, aga linnusalgad toituvad ka kadakatel, kibuvitsadel, arooniatel, viirpuudel, õunapuudel… Põõsaste ja puude alused jäävad märgatavalt „marjapudiga“ kaetuks - sellist „käekirja“ võime kohata ka linnasillutisel.

Siidisaba õunapuul

Lennusolevate siidisabade linnusalkadest kostub iseloomulikku, lakkamatult siristavat vidinat.

Siidisabade viimase nädala vaatlused: LINK

Siidisabade parv Tallinnas. Pildistas Kaido Einama