Rabahani Anser fabalis
Rabahaned meil ei pesitse, kuid läbirändel võime neid kohata kultuurmaastikel „keha kinnitamas“. Läbirändavaid parvi võime kohata veel novembrikuu teisel poolel. Rändepeatuse teeb meil hinnanguliselt veerandsada tuhat rabahane.
Lennupildis jätavad rabahaned õige tumeda mulje: pea ja kaelasulestik hallikaspruunid, seljasulestik ning päranipuala mustjaspruun, kõhusulestik ühtlaselt hallikas-pruun. Kui aga märkad ülelendavate hanede kõhul laike võib tegu olla suur-laukhanedega ja segaparvedes rändavaid hanesid kohtame üpris sageli.
Põldudel toituvaid rabahanesid jälgides võime märgata nende musta noka keskel eredalt oranshi mustrikirja, kuid nimetatu on igal linnul erinev.
Vanalindude jalgade värv oransh, noorlindudel veel veidi kollakamat tooni. Rabahanede kaal jääb kolme, nelja kilo vahele.
Rabahaned kõrrepõllul. Tamme, Võrtsjärve rannik
Rabahanede headeks vaatluskohtadeks sisemaal peetakse: Aardla ja Räpina poldreid, Vooremaa järvi, Ilmatsalu kalatiikide ümbrust.
Lääne-Eestis: Silma ja Matsalu ümbrust, edasi Häädemeeste rannaniite ja Audrut.
Rabahanede viimase nädala vaatlused: LINK
Lühinokk-hane (vasakul) eristamine tundra-rabahanest (paremal) ei ole kõige lihtsam määramisülesanne. Lühinokk-hane jalad ja nokk on roosad, rabahanel aga oranžid ning lühinokk-hane selg on rabahane omast heledam. / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee).
Lühinokk-hani Anser brachyrhynchus
Vajalikuks on osutunud ka kaitsealuseid, kuid vähearvukaid linde tutvustada. Üksikuid lühinokk-hanesid võime märgata sügisrände ajal suurtes haneparvedes, kuid peamiselt koos rabahanedega. Varem peetigi lühinokk-hane rabahane alamliigiks ja nad kandisid nime - lühinokk-rabahani. Sel sajandil on Eestis lühinokk-hane vaatluste arvukus kasvanud, põhjusteks nii linnuvaatlejate suurem aktiivsus kui ka asurkonna arvukuse suurenemine.
Tänavu sügisel on vaadeldud lühinokk-hanesid siiani vaid paaril korral: LINK
Eile kirjutasime laukhanedest: LINK
Rabahaned. Valguta polder