Suvine aialinnupäevik 18. märtsil

Suvise aialinnupäeviku (www.eoy.ee/aed) esimese poole kuuga on loodusvaatlejad kirja pannud üle 2700 liigivaatluse. Aialinnupäeviku esilehel jooksvast statistikast on näha ka mitmeid kevademärke. Üle 60 kohas õitsevad lumikellukesed ja mitmel pool on nähtud metsvinte, kuldnokki ja sooja päikese poolt üles äratatud kärbseid. 

Mandri-elanikele, kelle aeda katab kohati 20 cm lumekiht, on sellised kevademärgid veel päris võõrad. Sestap ei suutnud ma ära imestada, kui juba märtsi alguses hakkasid laekuma märtsikellukeste vaatlused. Minu jaoks on selle kena kevadtaime nimi olnud alati näide kehvast otsetõlkest, sest aias on mul märtsikelluke õitsenud alati aprillikuus, olgu kevad kui varajane tahes. Niisiis uurisingi esimeste märtsikellukeste vaatlejatelt skeptiliselt, et äkki ikka on määramisel viga tulnud. Vastuseks sain ma muidugi mitmeid kenasid fotosid õitsvatest märtsikellukestest nii Lõuna-Eestist kui ka saartelt. Ja „kirsina“ sain ma teate ka esimese sinilille õide puhkemisest Hiiumaal. Selliseid, veenva tõestusega kirju vastu saada on tegelikult ikka päris äge!

Praegu on rähnide aeg. Nad on valjud ja vallatud, kisendavad ja trummeldavad. Kui Sinagi märkad oma aias kirjut rähni, siis kindlasti tuleks teda põhjalikumalt silmitseda. Ta ei pruugi sugugi olla see kõikse tavalisem suur-kirjurähn, vaid hoopis väike-, valgeselg- või tamme-kirjurähn. Pööra tähelepanu pealae värvile, külgede triibustusele, valgetele laikudele seljas ja habemeriba kujule ning uuri ka linnumäärajat. Muidugi on määramine märksa kergem, kui saad linnu pildile.

Meie rähnide häälitsusi ja trummeldusi saab kuulata Loodusheli lehelt ja Xeno-canto lehelt. 

Alusta suvise aialinnupäeviku täitmist siit: www.eoy.ee/aed