Harilik pohl       Vaccinum vitis-idaea

Meie metsamarjadest üks paremini säiliv ning teadaolevalt parima suhkru ja hapete tasakaaluga mari inimese organismile, mida uurimused kinnitavad.

Pohla kääbuspõõsas on kena oma igihaljaste lehtedega nii õitsedes, kui viljade valmimise ajal. Nagu ka pohlade kasvukeskkond, hõredad kuivemad männikud koos samblikega on mõnusad kohad uitamiseks.

Kuidas pohla osapõõsas levib? Heas kasvukohas on ühel taimel palju maapealseid varsi, mis omavahel risoomide ehk maaaluste vartega ühenduses. Risoomi pungadest arenevad külgvõsud, taim laiub mõnikümmend sentimeetrit kaugemale ja nii tekivadki uued põõsad. „Uus“ pohlataim viljub kolme, nelja aasta pärast. Juba viljunud varred hukkuvad, aga mitte põõsas, tema kasvatab uued püstised varred.

Emapõõsa elueaks rehkendatakse kuni viisteist aastat, siis loovutatakse oma koht noorematele taimedele. Nn osapõõsastel ongi sarnane elutsükkel.