Liberaalsed seadused soosivad veelindude tapatalguid

Enviado por Looduskalender el Vie, 06/10/2017 - 10:10
Autorid

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Lisatud EJS tegevjuhi tänane arvamus

Imagen
Cuerpo

Foto 2008. a ajakirjast Eesti Jahimees (9/2008)

Tuhanded jahituristid suunduvad sügiseti Eestisse, kuna siin, rändeteede ristumiskohas, saab osa võtta nii legaalsetest kui ka illegaalsetest veelindude tapatalgutest. Seda soosib paraku Eesti seadusandlus, mis annab võimaluse eirata Eesti jahinduse head tava ning küttida arutul hulgal linde, mille arv selgub pärast jahihooaja lõppu. Maaomanikele on jahiseadusega antud õigus lasta piiramatul hulgal linde ja osad neist kasutavad seda õigust jahiturismi pakkujana täiel määral.

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) on juba kolm aastat osalenud läbirääkimistes ja aruteludes seaduseparanduste tegemiseks, kuid see ei ole paraku lahendusele lähemale viinud. Keskkonnaõiguse Keskuse poolt koostatud analüüs veelinnujahi kohta (http://bit.ly/2w8onUu) tõi selgelt välja, et Eestis kehtiv õiguslik regulatsioon ei ole piisav, et tagada jätkusuutlik ja avalikkusele vastuvõetav veelindude jaht. Lahenduseks on viia jahilinnud eraldi ulukikategooriasse ning seada hooajaline limiit jahilinnuliikidele ja kütitavate lindude päevalimiit jahipidajale.

„Lootus, et aja jooksul paranevad teatud jahikorraldajate ja jahituristide mentaliteet ning austus Eesti jahinduse hea tava vastu ning probleem laheneb iseenesest, ei ole end õigustanud,“ tõdes Eesti Ornitoloogiaühingu tegevdirektor Andres Kalamees. „Enamiku Eesti linnuküttide jaoks on jahinduse hea tava järgimine iseenesest mõistetav ja EOÜ poolt välja pakutud lahendused ei mõjutaks neid niikuinii. Seepärast on huvi puudumine seaduslike tapatalgute lõpetamiseks arusaamatu“.

Kui märkate elektrooniliste peibutusvahendite kasutamist (linnuhäälte esitamine kõlaritest), pliilaskemoona kasutamist või mõistetamatult suuri kütitud lindude koguseid, siis teatage sellest viivitamatult Keskkonnainspektsioonile telefonil 1313 ning edastage info Eesti Ornitoloogiaühingule eoy@eoy.ee. Võimalusel jäädvustage eeldatavad rikkumised põhjalikult nii fotodel kui ka heli- ja videosalvestistega.

 

Rohkem infot:

Õiguslik analüüs rändveelindude jahi piirangute piisavusest. Keskkonnaõiguse Keskus, 2016 (http://bit.ly/2w8onUu)

 

Veljo Volke, linnukaitse programmijuht

veljo.volke@eoy.ee

56157088

 

EJS tegevjuhi tänane arvamus.

 

Tere kõik kes hoolivad

 

Kui eelmine kord käisin koos Pärnumaa Jahimeeste Liidu juhiga Kihnus asju selgitamas, sain aru, et suur osa põhiprobleemist ei ole jahipidamine vaid kogukonnasisesed suhted. Need on ülikeerulised. Ka täna meile helistavatest inimestest olen aru saanud, et tegelik probleem on mujal, jahipidamine on selle paise lahti teinud. Meile ei kurdeta enam ammu lindude saatusest, nagu algul vaid inimeste käitumisest.

Keskkonnainspektsiooniga suheldes selgub, et olukord linnujahimeestega on tunduvalt paranenud ja rikkumisi praktiliselt polegi, kui arvestada seda hulka inimesi, kes jahil viibib. EJS teeb igakülgset koostööd KKIga ja viimasel on olemas on kogu vajalik informatsioon. Mina isiklikult palusin vaibale ka need päris itaallased, kes inimesi toovad ja vestlesime asetäitjaga nendega ja seletasime meie riigi kombeid. Ka nende ettepanek oli turismijaht reguleerida, et oleks olemas vastutajad. Nad osutasid madalale kvaliteedile teenuse osutamisel ja vähestele oskustele. Sealt tulevad vead. See on loomulik, sest igaüks võib olla jahikorraldaja. Paraku on ka korraldajate hulgas musti lambaid, kes on Eesti seadusandluses oleva tühimiku avastanud ja seda kasutavad.

Minu arvates on see Kihnu asi hetkel paljuski kogukonna küsimus ja kui kogukonnas pole soovi ja julgust asjaga tegeleda, siis ei ole sobilik seda Tallinnast reguleerima hakata. Sellest sain aru juba Kihnus käies ja vallavalitsuse ja kogukonnaga kohtudes. Tegime ettepaneku seal korraldada elanike küsitlus jahipidamise osas ja kui ei soovita jahipidamist, siis ärgu tehku. Mul hetkel pole andmeid, kuidas see küsitlus läks.

EJS on juriidiliste isikute ühendus ja me ei saa füüsilisi isikuid välja visata. Demokraatlikus ühiskonnas on ikka mingi kord ja asjad käivad selle järele. Meie liige on Pärnumaa jahimeeste liit. Rääkisin Pärnu JL-ga selles osas ja nende info põhjal ei ole kodanikul mingit rikkumise fakti, on ainult teatud kaebused kogukonnast, et kellelgi on madalhooajal külalised ja teenib raha aga teised ei teeni. No mina seda ei tea. Siis veel poliitika ja parteiline kuuluvus. Jätaks selle kodanikuühiskonna asjaks ja kogukonna lahendada.

Jahipiirkondade tegemine ja likvideerimine on KeA pädevus ja meie käed sinna ei ulatu. Rääkisin Andres Onemariga, aga ta ei osanud selle minu jutu peale midagi kosta. Ka siin on ju asi seadustega reguleeritud ja asjad peaksid selle järele käima. Kui on olemas seadusega ettenähtud rikkumised, siis saab ka midagi ette võtta.

Mina isiklikult olen seda meelt, et tegeleda tuleks probleemiga ja ausalt, mitte tagajärgedega. Meil on liiga vähe ressurssi, et seda raisata. Alates 2013 on EJS teinud riigile ettepanekuid, et kogu turismijaht on vaja litsentseerida. Just selle pärast, et oleks tagatud jahieetika, kord ja õigustega kaasnev proportsionaalne vastutus. Sedasama räägivad ka kõik korralikud jahikorraldajad. Praegune süsteemitus lubab turismijahi korraldusega tegeleda igaühel ja selle õigusega ei kaasne mingit vastutust. Ei mingit koolitust, ei midagi. Kui me tagajärgedega võideldes proovime seada piiranguid, mis eelkõige mõjuvad seaduskuulekatele kodanikele, siis oleme võitluse juba eos kaotanud.

EJS huvi on jätkusuutlik ja kestlik jahindus, mis baseerub teadusel, teadmistel ja traditsioonidel. Muidu pole meie tegevusel mõtet. See aga eeldab, et me tegeleme professionaalselt, fokuseeritult, üheskoos ja probleemi olemusega. Kõigepealt on valdkond vaja reguleerida. Siis saame nõuda selle regulatsiooni täitmist. Vastupidine tegevus, nagu praegu, ei vääri küünlaid. See on jalgpall võrkpalli reeglitega.

Lihtsalt inimeste väljaviskamine seltsidest ei ole lahendus. Nad tegutsevad edasi ja kaob seegi vähene kontroll nende üle. Viimase aja kurvad sündmused näitavad, mis võivad teha need, kes on kõrvale heidetud. Ühiskond ei kontrolli neid enam ja nad seavad ennast kõrgemale, eiravad seadusi ja võivad olla ümbritsevatele ohtlikud. Jahindus on palju keerukam valdkond kui arvatakse. Selle valdkonna korraldamisel on vaja palju rohkem professionaalsust, kui me täna rakendame. Jahindus ei ole pelgalt bioloogia. See on ka majandus ja sotsioloogia. Inimese kirge ei pruugi administratiivne otsus kaotada. Seda tuleb oskuslikult suunata ja leida ühiskonnale parim võimalik lahendus. Valede lahendustega võime tekitada juurde palju tõsisemaid probleeme, kui need, mida me püüdsime lahendada. Tegelikult oleme juba tekitanud. Küsimus on kuidas edasi.

Kinnitan endiselt, et oleme kohe valmis maha istuma nii riigiga kui kõigi huvigruppidega, et tegelikule probleemile lahendust otsida. Meil on alates 2013 aastast olemas ka konkreetseid ettepanekud, mida juba tollal riigile kirjalikult edastasime. Nägime ekspertidena juba siis, et võivad tekkida probleemid. Riskid realiseerusidki.

Vabandust, et nii pikalt. Aga see on minu arvamus ja ka mina hoolin.

Tervitustega

 

Tõnis Korts

EJS tegevjuht

 

P.S.

Oleme juba aastaid juhtinud toimuvale tähelepanu: LINK