Õues ringi kõndides tundub, et loodusest polegi midagi rääkida. Ainsam laululind, keda lõõritamas kohtasin, oli Bauhofi õuealale käima unustatud laululinnu plaat.

Suur-kirjurähn

Siiski vaikset naginat kostab, rähnidel on praegu meeletu puudetagumis kirg. Kõik need puud, mis aasta jooksul seenetanud, saavad auguliseks toksitud. Aga rähnide toksimine on vaikne, mitte selline uhke kõlatrumm, kui kevadel. Veel ei ole rähnid ka avanud oma talviseid “sepikodasid”, käbihunnikuid puude all pole näha. Autosõidul nägin ka esimest kolme hangelindu. Eks nädala sees pudisenud lumehelbed annavad märku, et ka hanged on meie poole teel. Vahvad on kirjud ohakalindude parved, kes usinalt mööda meie jäätmaid askeldavad. Jõulusaadikud Põhjamaalt nemadki.

Ohakalind

Valgejänes pidi õhtuhämaruses olema juba helendavas valge jänese rüüs.

Hundid õpetavad oma selleaastastele kutsikatele, kus asuvad kiirsöögikohad, aga talunikud ei taha neile oma “hot lamb”-e jagada.

Põdrajahimeestel õnnestub siin-seal ka veel mõni karumõmm üles ajada ja ikka ei ole nad veel õppinud, et ärevuses ei pea pauku panema kõigele, mis liigub.

Võõrasemad ja petuuniad mu akna all ikka õitsevad, mingu see nüüd kliimasoojenemise arvele.

Taimerahvas on siiski vait, mis vait. Ainult õunapuudelt kukub tuulesahinal alla viimane leht.

Kuriili lehised

Ning lehise kollased okkad on pudisemata. Ja on üksjagu tammesid laperdab pruunide lehtede kahinal, need, mida meie vanarahvas lesetammedeks kutsus, mis terveks talveks endale leherüü selga jätavad.

Tamm, Salevere Salumägi, Matsalu

Aga põnevam on piiluda puuderahva tulevikulootuse – pungade sisse. Neil on valmis heleroheline kevadeunistus. Paksude kattesoomuste all on õrnroheline, otsekui kahe ülessirutatud käega, mõne millimeetrine võrsealge, millest viie kuu pärast kasvab nädalaga välja poolemeetrine lehtedega oks.

Kasepungad

Praegu on ka hea aeg õppida puid tundma pungade järgi. Kas teate, et meie ainsam puu, millel iga pung väikese oksakese otsas on, on lepp. Ja suure musta teravatipulise pungaga on saar. Tammel on pisikesed ümarad pungad, mille pungasoomused jätavad käbi mulje. Haaval on pikad ja teravad pruunikad pungad, vahtral pisikesed, ümaramad ja punakad. Halle teravatipulisi kasepungasid mäletate ehk urvaplaastrist või kevadiselt korjeretkelt.

Kui aeda siirduda, siis vaadake, kui rohelised ja suured on sireli pungad, nad otsekui ei malda kevadet ära oodata. Ja millised uhked hallid katsesarved on peas kontpuul. Hankige endale mõni hea puudemääraja ja pühendage end pungade salapärasesse ellu.

Leevike sirelipungal