Päästeamet alustas tänavu jääpaksuse mõõtmisega meie suurematel siseveekogudel, täpsemini tuntumatel järvedel.

„Eestis on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, lisaks ka jõed ning lugematu arv tiike. Igale poole me ei jõua, aga kindlasti käime jääd mõõtmas neil veekogudel, kus inimesi käib rohkem ning kus on ka õnnetusi juhtunud,“ selgitas Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Viktor Saaremets.

Kaart on ajas täienev. Päästekomandod mõõdavad jää paksust vastavalt ilmastikuoludele, jää olemasolule ja seni, kuni jääolud on muutunud stabiilseks. Välja valitud siseveekogudel mõõdetakse jääd igapäevaselt hiljemalt kell 12 ning andmed sisestatakse kohe kaardirakendusse.

Jääkattele tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit.

„Kätte on jõudnud pikad pühad ja koolivaheaeg, siis käivad inimesed rohkem ka looduses ning ka veekogudele tekkinud jääl uisutamas, suusatamas või kalastamas. Jääle minnes peab aga kindlasti veenduma, et see on piisavalt paks ja turvaline. Jääkaart aitab sellele kaasa,“ ütles Saaremets ning rõhutas, et kaardilt saadav info on informatiivne ning igaüks vastutab oma turvalise käitumise eest ikkagi ise.

Jääle minnes peavad kaasas olema ohutusvahendid ka siis kui jää pakus on lubatud 10 cm, sest ühe veekogu piires võivad jääolud tugevalt varieeruda. Mida kiirevoolulisem veekogu, seda ebaühtlasem on jää.

Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Esimene jää võib pärast pikka ja palavat suve eelkõige lastes elevust ja uudishimu tekitada, seega palume lapsevanematel rääkida kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida oma lastel silm peal.

Kui märkad hädalist või vajad ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112.

Jääkaardi leiad: http://goo.gl/c9Y9N6