Palun ärge minge enam jääle

Postitas Looduskalender - E, 18.03.2019 - 10.10

Foto Arne Ader

Eru laht. Lahemaa

Eru laht. Lahemaa ( www.loodusemees.ee )

Tänasest on siseveekogude jääle minek kogunisti keelatud.

Jää on muutunud vihmaste ilmadega tumedaks ja poorseks ning kandevõime jäänud umbes poole võrra vähemaks.

Ohtlikud on allikate kohad kuhu tekivad soojade ilmadega lahvandused, nähtavad jääpraod, kõrkjate ja pilliroo kasvukohad, veekogude suudmealad ja nimekirja võiks pikalt jätkata.

Veetemperatuur jää all on veel külmumistemperatuuri lähedane ja halvab sügavamas kohas jääst läbivajunud inimese tegutsemisvõime kiiresti. Lihtsalt teadmiseks, et täiskasvanu võib jäises vees kaotada  teadvuse mõne minuti jooksul, aga lapsed veelgi kiiremini.

Märtsi kolmas nädal. Kevad!

Postitas Looduskalender - E, 18.03.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Põldvarblased

Põldvarblased ( www.loodusemees.ee )

Mu tihasepesakasti ümber käib nüüd tõeline trall. Igal aastal siin pesitsenud põldvarblase kolmik on kohal ja peab ägedaid vaidlusi rasvatihastega. Ma ei tea, miks varblasi on alati kolm, kas on isavarblane nii uhke linnuke, et kaks emaslindu ei suuda tema võludele vastu panna? Või on üks varblasenoorik nii kena, et kaks meest on tema ilust lummatud. Põldvarblaste isas- ja emaslinnud on välimuselt väga sarnased ja vahet teha neil keeruline. Küll keerutab varblasekolmiku vahel musta kõhutriibuga rasvatihaseisand. Aga varblasete vastu ta ei saa. Nördinult kössitab ta linnusöögimajas ja näksab stressileevenduseks sihvkatera. Ainult pisem ja peene musta triibuga emaslind käib salamahti pesakasti seestpoolt uurimas, kui varblased „kodust“ ära on.

Selle aasta lind öösorr valib talvitamiseks sooja Aafrika

Postitas Looduskalender - E, 18.03.2019 - 08.08

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Veel märtsis on Eestis talvine – külm, lumine ja putuktoidulisele öösorrile toiduvaene. On teada, et öösorride talvitamisalad asuvad Aafrikas, kuid kuna öösorre rõngastatakse suhteliselt vähe, oli nende talvitamise täpsem asukoht sellel suurel mandril veel hiljuti teadmata.

Öösorrid lendavad talvitamisaladele suhteliselt otse (sinine joon), kuid naasevad pesitsusaladele pikemat teed pidi (skemaatiline joonis Evens et al. (2017a) järgi).

Öösorrid lendavad talvitamisaladele suhteliselt otse (sinine joon), kuid naasevad pesitsusaladele pikemat teed pidi (skemaatiline joonis Evens et al. (2017a) järgi).

VIDEOD: karud jätavad talveasemeid maha

Postitas Looduskalender - P, 17.03.2019 - 13.58

Videod ja jäljerida Ahto Täpsi

 

 

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

 

Märtsikuus võime leida lumelt esimesi karujälgi. Saaremaalt kümmekonna päeva eest, Valgamaalt eelmisel nädalal ja Alutaguselt alates üleeilsest.

Kui talveuni häirimata magatud on varasemad ärkajad täiskasvanud isakarud. Emaskarude liikumised jäävad hilisemasse aega, kui küljealune just suisa märjas ei saa. Poegadega emakarud on kõige kauem talvepesas.

Kuidas jälje järgi karu vanust võiks hinnata?

Saksamaa hundipopulatsiooni taastumisel on võtmerolli mänginud sõjaväebaasid

Postitas Aasta Loom - P, 17.03.2019 - 10.00
Avapilt
Sisu

Huntide populatsioon on Euroopas kasvamas.
Foto: Valeri Štšerbatõh

 

Hundid hävitati Saksamaal 19. sajandil, ent 1980. ja 1990. aastatel Euroopas vastuvõetud looduskaitsealased seadused lõid hundi tagasitulekuks soodsa pinnase. Üksikud hundid hakkasid Poolast Saksamaale naasema 1990. aastate lõpus. Esimene pesakond sündis aastal 2001. Tänaseks elab Saksamaal 73 hundikarja ning 30 hundipaari, kusjuures populatsioon kasvab jõudsalt.

 

Huntide naasmise lugu analüüsides on avastatud, et olulise hooandja rolli täitsid Saksa suured Külma sõja aegsed sõjaväepiirkonnad. Nimelt on seni igas liidumaas esimesed hundipaarid ennast sisse seadnud just sõjaväe treeningpiirkondadesse.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.