Rüüdad  ja  kiivitajad 

Kiivitaja       Vanellus vanellus

Rüüt             Pluvialis apricaria

On ka põhjust koos kahlajaid ehk suglasliike tegutsemas sügisesel ajal tähele panna.

Meil rabaaladel ebaühtlaselt pesitsenud rüüdad ( kolm kuni neli tuhat haudepaari) lahkusid enamalt jaolt koos augustikuuga. Läbirändajad saabuvad tundraaladelt, et siirduda talvitusaladele Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Olenevalt ilmadest võime viimaseid linde kohata veel novembri teisel poolel.

Kevadises hundsulestikus oleks tegu nagu hoopis teise linnuliigiga: linnu nägu ja kaela katab must sulestik, valge äärisega, kõhualune must, sabaalune valge. Talviseks ajaks asendub must sulestik peas ja rinnal kollakaga ning alakehal valgega, mida on ülemisel pildil hästi näha. Tagasihoidlikult kenad linnud, kehapikkusega üle veerand meetri ja kaaluga umbes paarsada grammi.

Sügisrände ajal kohtame neid suures osas rannikul, aga samuti mandri märgalade ümbruses toitumas.

Kiivitajad tunneme me juba kaugelt nähes. Aga vastu talve muutub ka nende laiade tiivaotstega kahlajate sulestik. Nii isas-, kui emaslindude kuklatutt on juba jäänud lühemaks ja kevadel must kurgualune sulestik ja eeskael on muutunud valgeks. Ikka on hea lindudel toimunud väliseid muutuseid tähele panna.

Lahkumise jääb sarnase suurusega lindudel umbes samasse aega.

Suur  rüüdaparv  laskub  põllule