Teder       Tetrao tetrix

Selliseid suuri ja uhkeid linde võime märgata talvisel ajal kaasikutes tegutsemas ja kasepungadest toitumas. Aga, kui Sa kohtad suht sarnaseid linde männikus on tegu kindlasti metsiste ehk mõtustega.

Mõlema linnuliigi puhul torkab silma see, et isas– ja emaslinnud on täiesti erineva sulestikuga ehk seda nimetatakse sooliseks dimorfismiks.

Tedrekukke võis juba oktoobri alul märgata mustas, metalse läikega hundsulestikus. Nende lüürakujulise saba moodustavad kuni kakskümmend erineva pikkusega tüürsulge: kolm või neli äärmist on kõverdunud, keskmised suled sirged ja tunduvalt pikemad ning saba alapoolel näeme säravvalgeid kattesulgi. Tiivasuled pealtpoolt pruunikat tooni koos silmatorkava valge vöödiga. Kehapikkust poole meetri ringis ja tiibade siruulatus jääb alla kaheksakümne sentimeetri. Kaal kõigub erinevatel isenditel kilo ja pooleteise vahel.

Meie paigalindude talviseks arvukuseks võiksime hinnata mõnekümne tuhande ringis.

Tedrekana

Tedrekana näeb päris tagasihoidlik välja. Pruunikirju sulestik sulandub hästi praeguse aja loodusesse. Kehasulestik nii kollastes, pruunides kui hallides toonides, mis kirjatud mustade vöötide ja tähnidega. Rinnasulestik korrapäraselt vöötja kirjaga nagu ka saba. Suuremate kanade kaal võib küündida kiloni.

Talvisel ajal vaatleme kindlasti veel nende lindude toimetamisi.

Tetrede vaatlused: LINK