Puurmani vana mändi kutsutakse Jaani-Hansu männiks

Rekord nr. 340    Jämedaimad harilikud männid

 

Harilik mänd ehk pedajas       Pinus sylvestris

 

Harilik mänd on meie levinuim ja ühtlasi ainus meil looduslikult kasvav männilik. Kasvukoha suhtes äärmiselt vähenõudlik.

Võru maakonnas Rõuge valla Kõrgepalu pargis kas vab üks meie jämedaima tüvega mändidest Kõrgepalu männi tüve ümbermõõt 458 sentimeetrit (mõõdetud 1,3 meetri kõrguselt).Puu võeti 2018. aastal looduskaitse alla. Mõõtis K.Kuru 1998 aastal.

Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Mäe Jaani-Hansu talu maadel kasvava männi ümbermõõt oli 447 sentimeetrit (mõõdetud 1,3 meetri kõrguselt). Mõõtis Hendrik Relve 1999 aastal.

Meie jämedamatest, kõrgematest ja vanematest mändidest on kirjutanud Henrik Relve: LINK

 

Haab ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 341    Kus kasvab meie jämedaim harilik haab?

 

Harilik haab ehk haab       Populus tremula

 

Haab on ainus papli perekonna Eestis kasvav liik, keda kohtame sageli Eesti looduses kasvavana, kuid mitte väga arvukalt. Märkame enamasti kas üksikuid haabu või väiksemaid salusid teiste meie puuliikide vahel kasvamas. Haavad on tundlikud seenhaiguste vastu ja nad ei kasva sageli jämedusse.

Jämedaim mõõdetud haab kasvas Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Puurmannis. Pikknurme hiidhaaba mõõtis Hendrik Relve 1999. aastal, aga puu hävis sama aasta lõpus.

Hendrik Relve kirjutas „eesti looduses“ Pikknurme haabadest 2003. aastal: LINK

Tsuure lühterkuusk. Otepää kõrgustik

Rekord nr. 342       Jämedaimad harilikud kuused

 

Harilik kuusk       Picea abies

 

Harilik kuusk on meie looduses silmahakkav puu, aga ainus looduslik kuuseliik ja levikult kolmas puuliik Eestis. Kuna tegu on tähtsa metsatööstuse puuliigiga, siis ei anta talle mitte just sageli võimalust väga jämedaks kasvada.

Pärnumaa Surju Kuuskede kuninga ümbermõõt on 430 sentimeetrit (mõõdetud 1,0 meetri kõrguselt). Mõõtis E. Altin 1998. aastal.

Valgamaa Pühajärve Tsuura talu Tsuura kuuse ümbermõõduks mõõdeti 432 sentimeetrit (mõõdetud 0,7 meetri kõrguselt). Mõõtis Hendrik Relve 1998. aastal.

Kuusest kirjutas Ivar Etverk: LINK