Hirvekaamera

Hirved ja teised loomad Saaremaa kaameras.

Vaata vanemaid uudiseid kuni aastani 2016 siit.

Hirvesarved kaovad otse-eetris

Postitas Looduskalender - K, 14.03.2018 - 16.16

Kirjutas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Hirvepullid heidavad praegu hoogsalt sarvi, esimene üksik sarv leiti sel aastal kaamera lähistelt 20. veebruaril.

Paljude hirvede magamisasemed kõrval metsatukas viitavad sellele, et 20-22 pealine pullikari on olnud talvel üsna vähe liikuv ja püsinud enamasti söödakoha läheduses.
Kui eelnevatel talvedel-kevadetel pudenes platsile sarvi üksikutel kordadel, siis nüüd paar-kolm nädalat kestnud sarveheitmise ajal on neid siia jäänud tavatult palju – pudenenud sarved senini juba vähemalt kuuelt hirvelt.

hirved

Sarvede kaotamise aeg...

Postitas Looduskalender - P, 04.03.2018 - 12.12

Pildistas Peep Käspre

Hirvepull Lääne-Virumaal

 

Punahirv        Cervus elaphus

 

Hirvepullid on peatselt sarvitud – selline aastarütm juba kord on (mõni aasta veidi varem vahel krööm hiljem).

Suured punahirve pullid kaaluvad kuni paarsada kilo, lehmad poole vähem.

Keha tüvepikkuseks kuni paar meetrit, õla kõrgus küünib kuni 125 sentimeetrini ja sooline dimorfism on silmaga märgatav.

VIDEOD: hirv mererannas ja ...

Postitas Looduskalender - E, 08.01.2018 - 16.16

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

 

 

Punahirv      Cervus elaphus

 

Kas tundub üllatavana?

Enne eilset tormi oli mereäärsel rannakarjamaal ilm veidi pehmem ja suured sarvekandjad käivad võimalusel ka merevett joomas -  mage toit ning lisaks sooladele veel mineraalained. Sestap on alati mere läheduses elutsevate loomade sarvekroon oma vanuse kohta veidi suurem ja uhkem olnud, kui sisemaa elanikel.

 

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Pooltund hirveplatsil

Postitas Looduskalender - N, 14.12.2017 - 23.23

Video ja tutvustus Tiit Hunt, www.rmk.ee

 

Keskpäeva paiku hirvi söödaplatsil ei näe, küll aga võis seal hiljuti gastrollil kahejalgseid kohata.

Kui hirveplatsil “õhk puhas” võtsime nõuks RMK jahindusspetsialisti Uno Vait’iga kaamera ette ise minna ja rääkida loomadest endist.

Kõnelesime sellest, kuidas hirved kunagi Saaremaale said ja kus neid täna kohata võib, kuidas nende sõrad käivad ning mis värk nende sarvedega on.

Lisaks hirvejutule tulid teemaks ka igasugu teised tegelased, kes läbi aegade hirveplatsile trehvanud, ja mis trikke on nad seal teinud.

Aga visake ise videole pilk peale!

Hirvekaamera alustab

Postitas Looduskalender - L, 18.11.2017 - 00.03

Sissejuhatus Tiit Hunt, www.rmk.ee
Ülekande võimaldavad Teetormaja ja EENet
Tehniline tugi HATCAM

RMK hirvekaamera viies hooaeg läks käima ja ikka seal samas paigas, kus kaamerapilti on edastatud kõikidel eelnevatelgi aastatel.

Meenutamaks, et esimest korda saime veebikaamera vahendusel hirvi jälgida otse-eetris 2014. aasta veebruaris.

Läbi aastate on siin söödaplatsil juhtunud mõndagi põnevat ja tavatut. Kummaline tumeda ja pika sassis karvkattega hirv oli lausa mõistatus.

VIDEO: kuidas hirv sarve kaotas

Postitas Looduskalender - T, 25.04.2017 - 14.14

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Foto Arne Ader

 

 

Punahirv        Cervus elaphus

 

Meenutus hirvekaamera vaatlusplatsilt.

Viimase sarve kaotus viib punahirve „hämmingusse“: peab suisa kõõritama, et kas see on ikka tõsi, et viimane harjumuspärane sootunnus on lõplikult kadunud.

Suuremate sarvede omanikel hakkasid tänavu sarved kaduma veebruari lõpus. Pikemalt said sarvedega ringi liikuda noored isasloomad.

Hirvekaamera lõpetab ülekande

Postitas Looduskalender - R, 07.04.2017 - 05.05

Video, veebikaamera pilt ja tekst Tiit Hunt, www.rmk.ee

Hirvepullid käivad söödaplatsil veel tavaks saanud talvise hooga edasi. Värsket rohtu veel pole ja silo maitseb endiselt hea, porgandid maitseksid ehk suvelgi. Kui tuleb soojalaine, mis paneb ka Saaremaal rohu kasvama, jäävad hirvede söödaplatsil käimised kord-korralt harvemaks.

Hirvepullide seltskonna sarved paistavad praegusel ajal väga eriilmelised, sest ühtedel on uued väikesed ümarad mügarikud või juba hargnevad “villased” sarvehakatised ning teistel peas mullused veel isegi rivaalitsemiseks kõlblikud kroonid ja kolmandatel, äsja sarved heitnud pullidel, pole üht ega teist.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.