Kodukakk                   Strix aluco

Värbkakk                   Glaucidium passerinum

Händkakk                  Strix uralensis

Karvasjalg-kakk      Aegolius funereus

 

Kakuretkedele tasub minna ikka märtsikuus, kui ilmad tuulevaiksed. Toredad ettevõtmised, et kargetel kevadtalvistel õhtutel väljas olla – käed jalad korralikult soojas ja termoses soe jook.

Millal siis loodusesse peaks minema? Händkakk ja värbkakk teevad häält nii õhtu -, kui hommikuhämaruses, aga vilistavat värbkakku võib kuulda suisa päevasel ajal. Kodukakk ja karvasjalg-kakk hakkavad huikama alles pimedas.

Palju meil üldse kakkusid pesitsema on oodata? Kõige arvukamad ja üldlevinud händkakke pesitseb umbes kaks tuhat paari. Isegi imepisikesed värbkakud on meil kohal nagu suuremadki aasta ringi, nende pesitsejate arvukuseks võiks hinnata tuhatkonda paari, kes tegutsevad peamiselt segametsades. Kodukakke kuuleme kultuurmaastikes ja parkides, neid pesitseb meil tuhande ja paari tuhande paari ringis. Karvasjalg – kakud on meil vähearvukad, vaid mõnisada pesitsevat paari ning kohatagi võime neid, kas Lääne- ja Põhja-Eestis.

 

Händkakk

 

Händkakk huikab. Salvestas Fred Jüssi: LINK

Kus me kedagi nimetatutest huikamas kuuleme on kirjeldatud helisalvestiste lehelt ja nii pole vaja sama teemat korrata.

 

 

Värbkakk

 

Karvasjalg-kakk

 

Kuula karvasjalg-kakku. Salvestas Veljo Runnel: LINK

Lae telefoni äpp  "Minu loodusheli": LINK

Nutirakenduse arendasid TÜ loodusmuuseum ja Eesti loodusmuuseum.

Androidi seadmetele (alates versioonist 4.0) saab alla laadida: LINK

iPhone’ile (alates iOS 7): LINK

Katseta ja saada meile oma helivaatlused! Aga nende vahel, kes kuni 1. juunini saadavad „Minu loodusheliga“ tehtud rasvatihase helivaatlusi, loositakse välja nii heliplaate, kui EOÜ aasta linnu meeneid.

 

Kodukaku vaatlused: LINK

Händkaku vaatlused: LINK

Värbkaku vaatlused: LINK

Karvasjalg-kaku vaatlused: LINK