Kes need olla võiks? Meenutus Ridala Põhikooli rajakaamerast märtsi lõpust - rammus seakari läheneb.

Kolme kuu jooksul rajakaamera abilga pilte jälginud Ridala Põhikooli 4. klass sai selgeks, kuidas kitsedel sarved pähe kasvavad. "Lapsed nägid ju oma silmaga, kuidas need sarved ilmuvad äkki," meenutab klassiõpetaja Ene Jundas. "Et alguses sarvi pole ja siis on nad pisikesed. Kõiki lapsi küll loodus ei huvita, aga see konkreetne sarveteema sai õhinal kõigile selgeks. Meie sokuke nimega "Peep" – sellise nime panid lapsed ühele sokule, kes kaamera ees käis – demonstreeris oma sarvekasvu ilusasti. Lisaks saime jälgida ju ka teisi loomi. Vaatlesime üldse kogu loodust, käisime ju ka metsas koos kaameraperemehe, Eriku isa Tõnisega, õppisime tegevusjälgi tundma. Lastel tekkis arusaam, et mets on kellegi kodu ja et meie lähme sinna kodusse ju külla. See arusaam oli rajakaamera projekti juures vast kõige tähtsam tulemus." Õpetaja lisas veel, et rajakaamera pildid sobisid imehästi ka õppekavaga kokku. "Kõik,  kel võimalik, võiks sellise õppevormi ette võtta lastega. Rajakaamera külastus ja pildid pole mitte ühekordne teoreetiline teadmine, vaid aktiivne suhe metsaeluga. Küllap oskavad meie lapsed ka hiljem metsa all öelda, et kus kits kraapimas on käinud."
Kolme kuu jooksul käis Ridala kooli rajakaamera eest läbi kits, sookurg, sinikaelpart, põder, metssiga, rebane, kährik, talvike, pasknäär, kaelustuvi.

Helen Arusoo