Selle aasta kõige väiksemad ilvese jäljed meie metsas. Kui varasemad jäled on kuulunud pika sammuga emailvesele ja kõige suuremate käppadega isailvesele, siis need kolmanda looma jäljed peaksid olema noore looma omad. Jahimeeste teada oli eelmisel sügisel lähikonnas liikvel ema koos kahe pojaga. Jooksuajaks jätab ema pojad omapäi ja siit astunud metsakiisu võibki olla üks neist noortest. Samuti tundus, et ta ei tunne siinseid jahimaid veel kuigi hästi. Möödus paarikümne meetri kauguselt mägra ja kähriku talvekorterist, mida tavaliselt selle tuka ilvesed kindlalt üle vaatavad. Metsapiir on aga siiski kindel jahimaa sellele vaatamata. Metskitsed armastavad just siit metsavarjust lagedale ristikupõllule sööma suunduda. Pildil on tüüpiline ilvese jäljerida kui tal kuhugi kiiret ei ole. Jäljed on neljakaupa kaares ühele ja siis teisele poole. Sokkudel on sarved täies mõõdus. Juba käivad jutud, et osad olla alustanud isegi neid nahast paljaks ajama. Meie metsas veel ei paista. Sel talvel päris suurt karja kokku ei saanudki. Kitsed püsisid nelja-viiekesi väiksemates puntides. Ja kitsi on palju! Hea uudis aasta loomale, kelle käsi just metskitsede madalseisu tõttu kehvemini on käinud. Jälgede järgi on ka tulemus näha. Eelmisel metskitse aastal ei kohanud pooltki neist ilvese jälgedest, mida sel aastal metsa tipitud on.
Kits pole uue välimusega kaamerat veel usaldama hakanud. Võtsid ju metsanotsud meie salasilma omale mänguasjaks vahepeal ja nüüd on rajakaameral plastkanistrist kast kaitseks ümber.
Peale kitse näeme videos ka rebast. Reinuvader piilub vareseid. Ju on varestel midagi põnevat noka vahel. Varesed, rongad ja rebased hoiavad üksteisel tihti silma peal. Pika häirimise peale poetavad linnud teinekord maiuspala maha ja see saab rebase omaks. Ja ka vastupidi. Kui rebasel miskit hinnalist hammaste vahel, teevad varesed ja rongad ta elu hulluks ja veab omakorda tiivulistel.
Läinud nädal tõi karuuudiseid siit ja sealt. Ei meiegi ilma jäänud. Pildil talveunest virgunud suure emakaru jäljerida. Ja ta ei olnud üksi!Kokku oli neid neli. Kolmed väiksemad jäljed ja ühed suured. See on sama pere, kelle tegemisi saime eelmisel aastal uudistada. Youtube Nädal metsas videoarhiivist tasub üles otsida eelmise juuni alguse salvestis. Pildil üks korralik tallamine käinud. Kevad teeb rõõmu ja pojad mürasid.Karud on talvise punni eest ära punnitanud ja nüüd käib juba kõik vabalt läbi. Paari päevaga leidsid nad juba eelmistest aastatest emakarule tuttava söödaplatsi ja metskitsedele toodud kuldse odra. Moosimarju aga soo pealt. Lume alt sulanud jõhvikad on nagu sügavkülmast võetud. Värsked ja vitamiinirikkad. Kui juba karu jõhvikatest kõhu täis saab, tasub ka metsasõpradel kevadine marjaretk ette võtta. Marju jagub!Kohe sai ka rajakaamera jälgedele viidud. Sama päeva hilisõhtul olidki päntajalad kohal. Taga on ema ja ees kolm poega. Paremal servas olev udukogu on kolmanda poja külg. Elu ilu ja valu näinud suure emakaru portree. Koonu paremal küljel paranenud armid. Teada on, et karud võivad ka metssigu ja põtru murda. Mine tea, järsku ongi armid saagijahilt saadud. Omavahel ju emased karud mõõtu ei võta ja turniire ei pea, kust isakarude armid tihti pärit on.
Rebane ja pasknääri laul.
Kaarnad on meie ühed varasemad pesitsejad ja praegu ongi juba pojad koorumas. Pesal haub emaslind ja pereisad käivad toiduotsingul. Kaadris on näha aga ka mõned paarid. Kuna ronga eluiga on pikk, siis pesitsusega ei rutata, isegi kui paariline juba leitud. Praegusel ajal ringi lendavad rongad ongi tihti need, kes sel aastal ei pesitse.
Sookurdeki juba kohal! Esimestel päevadel kostus rabaservast üksiku kure kutset, siis vahetas üle küla lennates paika ja hakkas taas nukralt hüüdma. Nüüd kostab aga hoopis teist häät. Kurgede kaunis kevadeduett!
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Teated
