Luigesügis

Postitas Looduskalender - E, 15.10.2018 - 19.01
Autorid

Fotod Arne Ader

Laululuiged ja väikeluiged. Matsalu

Laululuiged ja väikeluiged. Matsalu

Sisu

 

Väikeluik         Cygnus columbianus

 

Laululuik          Cygnus cygnus

 

Esimesi sügisesele rändepeatusele jäänuid laululuiki kohasime olenemata soojadest sügisilmadest tavapäraselt septembri lõpust, väikeluiki oktoobri alul.

Olulisemateks peatuspaikadeks on rannikualadel ja Lääne-Eestis: Matsalu laht, Haapsalu laht, Silma looduskaitseala, saarte ümbruses Väike väin ja Käina laht, samuti Pärnu lahel või Audru poldril. Ida pool: Peipsi järvel, Kallaste-Mustvee rannikualal, aga ka Lahepera järvel.

Arne ülemiselt pildilt võime märgata, et kogenematul linnuvaatlejal võib väikeluige ja laululuige eristamine üpris keeruliseks osutuda, aga just sügisrändel võime neid segaparvedes kohata.

Vaatleme valge sulestikuga liigikaaslastest vanalindude sarnasusi ja erinevusi.

Väikeluikede kaela pikkus ja kaal jääb laululuikedele alla. Kaalu erinevusest: väikeluiged viis kuni kümme ja laululuiged seitse kuni kaksteist kilo ehk kaugelt vaadates või silma järgi hinnates raskelt eristatavad. Binokliga vaadeldes tuleks üles otsida linnu nokk: kui väikeluige nokatüviku kollane katab nokast umbes 1/3, siis laululuigel 2/3 ja veidi kogukamate lindude kael paistab veidi pikemana. Tänavusuvised noorlinnud on veel halli sulestikuga.

Väikeluiged lahkuvad Eestist novembrikuu teisel poolel oma tavapärastele talvitusaladele Hollandis, Suurbritannias, Iirimaal, Saksamaal või Taani märgaladele, poldritele, sageli ka põldudele, kus vett leidub.

Üksikud väikeluiged jäävad laululuikede seltsis meile ka talvituma, aga see oleneb rohkem talve karmusest ning jääoludest.

 

Laululuiged kõrrepõllul

Laululuiged kõrrepõllul

Soome rahvuslinnud -laululuiged on endid Eestis viimase veerandsajandi jooksul meie rabajärvedele (ja mitte ainult) pesitsema asutanud ning nende arvukust hinnatakse umbes sajakonnale pesitsevale paarile.

Laululuikede äraränne jääb väikeluikedega võrreldes mõnevõrra hilisemasse aega. Aga põhjakaartest meist ülelendavaid rändureid võime märgata veel detsembrikuus. Talvitusalad on laululuikedel ja väikeluikedel sarnased.

Põhja-Eesti või Lääne-Saaremaa avavetel talvituvad laululuiged on meile tavaline vaatepilt. Pehmemate talvede aegu kuni tuhatkond laululuike, karmimate talveolud korral mõnisada.

Laululuikede sügisesed vaatlused: LINK

Väikeluikede vaatlused: LINK

Laulu- ja väikeluiged. Matsalu

Laulu- ja väikeluiged. Matsalu

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.