Keskkonna "kirves" ja "tegu"

Postitas Looduskalender - N, 03.01.2019 - 14.14
Autorid

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) annab teada

Foto Arne Ader

Kaika kuplistik Karula Rahvuspargis

Kaika kuplistik Karula Rahvuspargis

Sisu

Keskkonnavaenulikuma teo tiitli ehk „kirve“ teenis Keskkonnaministeeriumi metsaosakond vääriselupaikade kaitse takistamise eest.

Vääriselupaigad (VEP) on keskmiselt mõne hektari suurused meie looduses säilinud mitmete haruldaste või ohustatud liikide „koduks“ olevad vanade loodusmetsade tükid. Seetõttu vajavad need alad kindlasti kaitset.

«Keskkonnaministeeriumi VEPidega seotud otsused ja tegemata jätmised osutavad pikaajalisele süsteemsele probleemile Eesti metsanduses – loodusmetsi on Eestis alles vaid kaks protsenti, neist veerand on raiete eest kaitsmata ja hävivad sisuliselt iga päev,» tõdes Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür.

«VEPide regulatsiooni on korduvalt muudetud ja sõnumid on ebaselged, kompensatsioonide eelarve ebapiisav ning inventeerimise protsess on 15 aastat paigal seisnud,» loetles Tüür.

Keskkonnaühendused on probleemidele korduvalt tähelepanu juhtinud ka lõppenud aastal  ja nende lahendamiseks oma abi ning koostööd pakkunud, millest seni on keeldutud.

Riigimetsas peaksid VEPid olema kaitstud nii seaduse kui ka vastutustundliku metsanduse FSC standardi järgi. Kuna aga VEPid on kaardistamata, neid üha raiutakse. Nii pidi RMK möödunud aastal toimunud FSC auditi survel hakkama kiiruga vääriselupaiku inventeerima. Ent paraku pole see probleemi märkimisväärselt leevendanud – vanade loodusmetsade raie ka riigimetsas jätkub.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2018. aasta keskkonnateoks meie ajalehtede keskkonnarubriigid.

Alates 2018. aasta juulist ilmub ajalehes Sirp arvamusveerg «Ökoloogika», mis on hea näide keskkonnateemade põhjalikust ja pädevast kajastamisest.

Lood on leitavad Sirbi arhiivist: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/sissejuhatus-maailma-paastmisse/

Möödunud kevadest alates saab korra nädalas keskkonnateemadel lugeda Postimehe rubriigis «Meie Eesti»

Juba ainuüksi keskkonnarubriikide olemasolu üle pika aja ja võimalus asjatundjatel oma teadmisi olulistel teemadel vajaliku põhjalikkuse ja selgusega lugejatega jagada.

„Oskus väärtustada ja kaitsta meid ümbritsevat keskkonda algab teadmistest. Selles on meedial tänapäeval üha suurem roll ning on väga oluline, et keskkonnateemasid kajastaksid erinevad väljaanded, tuginedes just oma ala asjatundjate arvamusele,“ nentis Balti Keskkonnafoorumi keskkonnaekspert Kai Klein.

EKO valis aasta keskkonnateo ja -kirve saajat kuueteistkümnendat korda. Keskkonnateo ja -kirve eesmärk on tunnustada olulisi keskkonnahoidlikke ja taunida -vaenulikke tegevusi või tegemata jätmisi. Tiitli andmisega soovib EKO ühiskonnas teadvustada keskkonnateemasid ja -probleeme, mis oma pikaajalise mõju tõttu väärivad laiemat tähelepanu.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab ühteteistkümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.