VIDEO: šaakalite mõjust loodusele

Postitas Looduskalender - N, 10.01.2019 - 15.15
Autorid

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

 

Looma ettevaatlik käitumine peibutussöödal

Sisu

 

Šaakal ehk harilik šaakal        Canis aureus

 

Lubasime tutvustada meie elutsevate šaakalite mõju meie ümbritsevale bioloogilisele mitmekesisusele.

Veidi loomade välimusest. Kohevas talvekasukas näevad need koerlased hoopis tumedamad välja, kui suvel. Isasloomad on emastest kröömike suuremad, aga oma looduslikest vaenlastest huntidest madalamad, väiksemad ja kergemad.

Õlakõrgus kuni pool meetrit, keha keskmine tüvepikkus pea kaheksakümmend sentimeetrit, kaal kümne kilogrammi ringis (oleneb vanusest, kas suurem või väiksem) ja saba veerand meetri ringis.

Jooksuaeg peaks algama jaanuari teises pooles, aga vast saame veebikaamera kaudu ka mõne „vihje“ eks siis saab toimuvat veidi lähemalt tutvustada.

Nüüd siis nö kõikesööja mõjust ümbritsevale keskkonnale. Läänemaa rannaniitudel ei tohiks veel vähearvukad šaakalid mõju avaldada maas pesitsevate linnuliikide arvukusele. Isegi pigem vastupidi sest oma territooriumidelt tõrjutakse välja nii rebaseid, kui kährikkoeri.

Kevadisel ajal otsivad  šaakalid metskitsede tallesid, seda esimese paari elukuu jooksul, hiljem nad metskitsi lihtsalt kätte ei saa. Muuhulgas peab ära mainima, et kiskjate paar on hoopis tõhusamad saagi jahtijad, kui üksik šaakal.

Nuhtluseks võib kujuneda nende arvukuse kasv lambakasvatajatele, kes poollooduslikel karjamaadel oma loomi karjatavad – pole lihtsat võimalust lammaste kaitsmiseks. Kui lambakarjas peaks murdma hundid või koerad, siis murtakse võimalusel hulgi, aga šaakalid murravad kas lambatalle või üksiku looma.

Igal juhul on meie looduses uus ise saabunud liik ja katsume nende elukorraldusel pilku peal hoida.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.