Mis kasu on kiskjatest inimestele?

Postitas Aasta Loom - P, 03.02.2019 - 10.00
Avapilt
Sisu

Metsakasvatajatele on sõraliste arvukust piiravad kiskjad igati abiks.
Foto: Sergei Gorškov, https://wilderness-society.org

 

Suurkiskjate kasulikkus kogu ökosüsteemile on üpris selge kõigile. Kitsamalt inimeste jaoks on kiskjaid tavaliselt ikka nuhtluseks pidanud. Ajakirjas Nature Ecology & Evolution 2018. aastal Austraalia ja Ameerika teadlaste avaldatud uuring pühendati aga just kasule, mida saavad konkreetselt inimesed metsikute kiskjate olemasolust.

Kuigi artikkel käsitles tippastmekiskjaid röövlindudest kaslasteni, olid ka hundid mitme kasuteguri poolest tunnustatud. Näiteks on teada, et USA-s toimub aastas üle miljoni liiklusõnnetuse, mis tulenevad kokkupõrgetest metsikute sõralistega. Seejuures kaotab õnnetustes oma elu 200 inimest. Euroopas ei ole lood sugugi paremad. Ainuüksi Saksamaal toimub selliseid liiklusõnnetusi aastas üle 250 000. Hundid, piirates sõraliste arvukust, aitavad nende õnnetusjuhtumite esinemist oluliselt vähendada. Ka Eestis on metskits inimestele vigastuste ja/või surma põhjustamise poolest (liiklusõnnetused!) tunduvalt ohtlikum loom kui ükskõik milline metsik kiskja. Kiskjad ja raipesööjad aitavad meil puhtust hoida. Siin tuleb kindlasti tunnustada ka meie metsades uue tegelase, šaakali tööd. Näiteks aitavad šaakalid Euroopas lahti saada üle 13 000 tonnist loomsetest jäätmetest aastas (sh liikluses hukkunud loomadest). Ka teised kiskjad annavad koristustöödes oma panuse. Kiskjad piiravad mitmete haiguste levikut. Näiteks Slovakkia uurimused näitavad, et vaid 7% sigade klassikalise katku puhangutest leidis aset hundikarja territooriumil. Hundid murravad eelistatuna nõrku ja haigeid metssigu ning on mitmes piirkonnas haiguste leviku peatamisega paremini hakkama saanud kui inimesed. Miski, mille eest seakasvatajatel on olnud põhjust tänulik olla. On teada, et kuigi dingod lasevad vahel ka lammastel hea maitsta, on nende positiivne mõju Austraalia lambakasvatajatele ülekaalukam kui negatiivne mõju. Nimelt toituvad dingod suuresti kängurudest, kes omakorda konkureerivad kariloomadega rohu üle. Piirates kängurude arvukust, tagavad dingod lammastele ja lehmadele suurema söögipoolise. Tulemuseks on suurenenud piima- ja lihatoodang ning seeläbi majanduslik kasu farmeritele. See andis autoritele alust arutleda, et ka hundil ja ilvesel Euroopas võib metskitsede arvukuse piiramise tõttu olla lambakasvatajatele kaudne positiivne mõju. Eriti siis, kui kariloomad on hästi kaitstud ning kiskjate otsene kahju minimaliseeritud. Siiski, metskitsed ei toitu rohust nii suures ulatuses kui kängurud. Huntide ja ilveste potentsiaalse kasu karjakasvatajatele tõestamiseks või ümberlükkamiseks oleks vaja läbi viia spetsiaalseid teadusuuringuid. Senikaua saame aga rõõmustada, et vähemalt metsakasvatajatele on sõraliste arvukust piiravad kiskjad igati abiks. Seega pidevate majanduslike kahjude summeerimise kõrvalt oleks vahel kasulik märgata ka kiskjate positiivset mõju inimeste tervisele ja heaolule. Selleks, et kiskjatest oleks kasu nii meile kui metsale, peab nende arvukus aga olema ökoloogiliselt efektiivne, mitte populatsiooni ellujäämiseks minimaalne. Inglisekeelse ülevaate koos linkidega erinevatele teadusuuringutele leiab siit.

 

Laura Kiiroja

OLEREX TOETAB
RAHVUSLOOMA KODULEHTE.


Olerex logo

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.