Ilves ehk harilik ilves        Lynx lynx

Muutlikud ilmad, maha sadanud kerge lumikate annab lühikeses ajavahemikus värsket jäljeraamatut uurida – mis siis metsas toimub?

Kui juhtute pimedal ajal kuulma metsas kedagi rämedalt näugumas, siis teadmiseks, et selline on emasilvese kutsehüüd vastassugupoolele. Kiimaaja saabudes peletab täiskasvanud emasloom temaga koos liikunud ilvesenoorukid eemale ja vahel tuleb selleks koguni vaenulikkust ülesse näidata. Niisiis peavad ilvesenoorukid edaspidi iseseisvalt elus hakkama saama ja enestele elamiskõlbliku territooriumi leidma. See kujuneb noorloomadele kõige ohtlikumaks eluperioodiks (põhjused said möödunud ilveseaastal üksipulgi lahti seletatud).

Teadma peaks sedagi, et emasloom ei pruugi innelda mitte igal aastal. Ilvesepoegade iseseisvumiseni võib seega vahel kuluda pea kaks aastat.

Innaajal emasloomad oma tavapärasest elupaigast ilma erilise vajaduseta ei lahku.

Üksikeluviisiliste isasloomade territoorium on päris suur, kattudes osaliselt kuni mitme emaslooma elualaga. Isasloomade praeguse suurema liikuvuse tõttu võib võõrale territooriumile sattunul minna „peremehega“ päris tõsiseks ja häälekaks arvete klaarimiseks, pole parata, nõrgemal tuleb taanduda.

Noored emasloomad saavad suguvõimeliseks kahe aastaselt, isased aasta hiljem.

Emaslooma tiinusaeg kestab umbes kuni kümme nädalat – seega uus ilveste sugupõlv peaks ilmavalgust nägema maikuus.

Ilvese jäljed. Pildistas Mats Kangur