Määra- ja kähri-nimelisi kohti on Eestis päris palju, sest just nii varematel aegadel mäkra kutsuti. Mägrast endast seekord ei pajatagi, vaid hoopis temanimelisest rändrahnust, mis lebab Raplamaa metsas Pahklas. See on ehk ainus Mägrakivi nimeline rahn Eestimaal.
Mägrakivi pole saanud oma nime juhuslikult – mõistagi.
Kivi künklik ümbrus viitab tõesti kunagise ulatusliku mägralinnaku olemasolule, mis inimestele kahe silma vahele jääda ei saanud, ja mis kivilahmakale tabava nime anda aitas. Tänaseks on kunagise mägralinnaku hiilgusest järgi vaid aimatavad “varemed”.
Tänagi on kivi all urg, mis kuulub küll ilmselt reinuvaderile või kährikule. Peremeest ennast parasjagu näha ei olnud, aga mitte just ammused tegevusjäljed valendava kondikese näol andsid märku, et elu kivi all pole päriselt kadunud.
Lisaks Mägrakivile leiab Pahklas teisigi rändrahne: Eestimaa kivide kuningaks tituleeritud Pahkla suurkivi, proosalise nimega Lasketiirukivi ning samuti Mari nutukivi ehk Vaeslapse leinakivi. Neid varjas 1973. aastast kuni okupatsiooni lõpuni siinset kaunist metsa risustanud punalipulise õhukaitsearmee raketibaasi territoorium.
Kõik rändkivid peale Lasketiirukivi võeti kaitse alla juba 1937. aastal. Sellest ajast pärineb ka betoonist looduskaitsemärk Mägrakivi kõrval.

Tiit Hunt