Eelmise nädala pikalt kestnud soojad ilmad on Eestisse toonud arvukalt rändlinde, pannud õitsema sinililled ja siniliiliad ning meelitanud talvituskohast välja nii liblikad, kui kimalased.

Kevadisi loodusmärke jälgivad ja panevad suvisesse aialinnupäevikusse kirja 850 loodusvaatlejat poole tuhandes aias üle Eesti. Viie nädalaga on inimesed kirja pannud üle 11 000 vaatluse. Eriti aktiivsed on olnud viimased kümme päeva, mil osalejad sisestasid päevikutesse 4000 vaatlust.

Oma aialinnupäevikut peab ka Eesti Ornitoloogiaühing, kelle kontor asub Tartus Tähtveres. Veski 4 aias oleme märganud 26 liiki linde, sealhulgas tamme-kirjurähni, hiljuti lisandusid nimekirja ohakalind, punarind ja suurnokk-vint.

SUVINE AIALINNUPÄEVIK 2019

Kuues aialinnuvaatluste hooaeg on alanud!

Eelmisel aastal viiendat korda toimunud suvine aialinnupäevik oli igas mõttes rekordiline: 959 inimest tegid 549 aias kokku 28 509 vaatlust.

Sügiseste linnuvaatluspäevadega lõppes ka suviste aialinnupäevikute täitmine. Vaatlusandmetelt pilku üle libistades tundub, et osalejaid oli umbes sama palju kui varasematel aastatel, kuid vaatluskirjeid on tänavu vist senisest enam. Ja see on väga tore, et iga aastaga aina rohkem vaatlusi kirja pannakse! 

Palun kõigil aialinnuvaatlejatel oma veebipäevikud selle nädala jooksul üle vaadata. Millele tasuks tähelepanu pöörata, kirjutasin reedeses uudiskirjas. Uued, sel nädalal tehtud vaatlused enam arvesse ei lähe, kuid kõik vaatlused sobivad, mis on tehtud viimase 7 kuu jooksul ehk ajavahemikul 1. märtsist 7. oktoobrini. 

Eeloleval nädalavahetusel lõppeb suvise aialinnupäeviku tänavune hooaeg. Veel jõuab teha viimaseid jõupingutusi, et aianimestikku paar uut liiki juurde saada! Homme ja ülehomme toimuvad rahvusvahelised linnuvaatluspäevad Birdwatch, mis annavad kindlasti rohkem motivatsiooni aias silmi-kõrvu teritada. Muutlik ilm pakub ka neid hetki, kus väljas olla ei taha ja neid saab kasutada päeviku korda seadmiseks.

Niisiis, millele oma veebipäevikus tähelepanu pöörata?

Avaleht

Valgepõsk-lagled

Praegu kulmineerub metsvintide ränne ja kõikjal liigub ringi tihaste segasalku. Keskpäeval näeb lõunakaarde lendavaid röövlinde ja mere ääres käib tihe pardiliiklus. Kõige aktiivsem on ränne pimedal ajal ja hommikupoolikul. Öine ränne jääb kahjuks meie silmade eest varju, kuid õnneks tabavad kõrvad öörännet päris hästi. Ainus häda on see, et ega enamikul meist ei ole ju kommet õhtul kella 22 ajal aias passida. Kui aga veeta kas või veerand tundigi väljas, siis keda oleks kuulda?

Väike-lehelind

Eeloleva nädalavahetuse ilm tõotab tulla vaheldusrikas, kuid täies hoos olevat sügisrännet see pidurdada ei suuda. Miljonid linnud on meilt juba läbi rännanud ja miljonid on alles siiapoole teel. Kätte on jõudnud aeg, kui hommikud aias on taas kord linnurikkad ja põnevad!

Päike tõuseb praegu 6.45 paiku ja siis ongi õige hetk võtta ühes binokkel, soe jook ja pliiats-paber ning ennast aiatooli peal mõnusalt sisse seada. Järgneva tunni-paari jooksul näeb ja kuuleb ilma suurema vaevata oma paarkümmend linnuliiki ja mine tea – ehk ka selliseid, keda tänavu polegi veel trehvanud.

Ilmad on jätkuvalt suvised, aga linnud pole unustanud oma päikesekalendri jälgimist. Osalejaid piiritajate paraadlendudel majade vahel jääb iga päevaga aina vähemaks. Küll aga on taeva all juba mitu nädalat näha olnud piiritajate sülemeid, mis viitab sügisrände algusele. Nad pole ainsad. Praeguseks on rändele asunud ka näiteks põõsa- ja roolinnud, ööbikud ja käod, karmiinleevikesed ja valge-toonekured. 

Salu-lehelind

Pesitsusaeg alles kestab.

Pärnaõite lõhn ja hall-kärbsenäppide „triitsumine“ moodustavad klassikalise kesksuvise heli- ja lõhnapildi. Juuli on kätte jõudnud ja linnulaulu jääb iga päevaga aina vähemaks, kuid pesitsusaeg pole veel kaugeltki lõppenud. Tõsi, kuldnokad ja sinitihased on oma ainsa pesakonna juba ammu üles kasvatanud ja paljudest pesadest on välja lennanud ka must-kärbsenäppide aasta ainsad järeltulijad. Üha sagedamini leiavad aeda tee väike-põõsalindude ning väike- ja salu-lehelindude pered. Rästastel, varblastel, punarinnal ja rasvatihasel on käsil juba teise pesakonna üleskasvatamine.

Linnupojad hakkavad pesast lahkuma