Filmivaramu

Rein Marani loodusfilmid.

FILMIVARAMU: Kandlekuusk

Postitas Looduskalender - L, 18.08.2018 - 00.10

ERR arhiiv

Eesti Telefilm 1994

Vaata filmi: LINK

Filmi peategelaseks on looduseuurija Juhan Lepasaar. Iseolemine, rikkuste otsimine iseendas ja ümbritsevas teevad sellest mehest harukordselt rikka, sisemiselt tervikliku ning elujõulise inimese.

Filmi autor Rein Maran, operaatoriteks Rein Maran ja Tõnu Talpsep, helilooja Urmas Sisask, helirežissöör Enn Säde, monteerija Margit Maran.

Mõtisklusainest veerandsada aastat tagasi toimunust. Head vaatamist!

FILMIVARAMU: Tavaline rästik

ERR arhiiv

Eesti Telefilm 1978

Looduskalender L, 21.07.2018 - 10.10

Video:  LINK

„Tavaline rästik“ kuulub nende filmide kihistusse, mis on pühendatud loomadele, kelle suhtes inimeste ettekujutus on kõige ekslikum. Nii on oma filmi kohta maininud autor, Rein Maran.

Filmis näete üpris haruldasi kaadreid.

Hääd vaatamist!

FILMIVARAMU: Aranei

Postitas Looduskalender - L, 14.07.2018 - 12.12

ERR arhiiv

Eesti Telefilm 1989

Video: LINK

Vanameistri autorifilm. Rein Maranit konsulteeris tol ajal ämbliku-uurijana tuttav Asta Vilbaste.

Suvepuhkuste ajal kohtuvad inimesed ämblikega sagedamini ja on mida ka lastele rääkida nende olendite tegemistest.

Head vaatamist!

FIMIVARAMU: Ilmalind

ERR arhiiv

Eesti Telefilm 1989

Looduskalender L, 07.07.2018 - 08.08

Video: LINK

Režissöör Rein Maran, operaator Tõnu Talpsep, helilooja Urmas Sisask.

Kunagi Eestis nii tavalist lindu - järvekauri, metsavööndi rahvaste müütilist ilmalindu tuli jäädvustada Karjalas, Äänisjärve ja Laadoga vahelisel alal.

Eestis on pesitsevaid kauripaare arvatavalt kolm kuni kümme ning tõenäolisem võimalus suveöös neid kuulda oleks Eesti kagunurgas.

FILMIVARAMU: See tüütu herilane

Postitas Looduskalender - L, 30.06.2018 - 11.11

ERR arhiiv

Video: LINK

Rein Marani autorifilm on valminud Eesti Telefilmis 1987 aastal

Tänavu on paiguti herilasi päris rohkelt, seega põhjust lähemalt tutvuda.

Herilast arvab igaüks tundvat. Peaaegu kõik on kuulnud seda tüütut suminat ja nii mõnigi saanud tunda tulivalusat mürgipistet.

Ka hallist ümarjast herilasepesast teatakse rääkida. Tavaliselt mõeldakse herilastesugu hukka kui tüütu, paiguti lausa ohtlik ja igal juhul kasutu putukas.

Kuidas herilased tegelikult elavad ja millist rolli nad täidavad suures looduslikus eluteatris?

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.