Looduskalender Vikerraadios

Märtsi kolmas nädal. Kevad!

Postitas Looduskalender - E, 18.03.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Põldvarblased

Põldvarblased ( www.loodusemees.ee )

Mu tihasepesakasti ümber käib nüüd tõeline trall. Igal aastal siin pesitsenud põldvarblase kolmik on kohal ja peab ägedaid vaidlusi rasvatihastega. Ma ei tea, miks varblasi on alati kolm, kas on isavarblane nii uhke linnuke, et kaks emaslindu ei suuda tema võludele vastu panna? Või on üks varblasenoorik nii kena, et kaks meest on tema ilust lummatud. Põldvarblaste isas- ja emaslinnud on välimuselt väga sarnased ja vahet teha neil keeruline. Küll keerutab varblasekolmiku vahel musta kõhutriibuga rasvatihaseisand. Aga varblasete vastu ta ei saa. Nördinult kössitab ta linnusöögimajas ja näksab stressileevenduseks sihvkatera. Ainult pisem ja peene musta triibuga emaslind käib salamahti pesakasti seestpoolt uurimas, kui varblased „kodust“ ära on.

Orjavits

Postitas Looduskalender - L, 16.03.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kibuvits

Kibuvits ( www.loodusemees.ee )

Küllap tekitab kibuvitsa valimine selle aasta puuks paljudes inimestes hämmeldust, sest mis puu see kibuvits siis ikka on? Auväärse tiitli saamise põhjuseks ehk lihtsalt see, et omamaised puud on meil juba kord kõik seda tiitlit kandnud, sest aasta puud valitakse ajakirja Eesti Looduse eestvedamisel juba 1990ndatest.

Ja kuigi kibuvitsal pole ühtset tüve, mis on puu tunnuseks, siis on ta meie rahvale ikka oluline olnud. Ja eelkõige lastele on ta ikka puuna tundunud.

Märtsi esimene nädal. Maa lõhn

Postitas Looduskalender - E, 04.03.2019 - 11.11

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Päikseline hommik Käsmus. Kuvatõmmis Margossa, LK foorumist

Kevad tuleb kukesammul aina lähemale ja igavene võitlus rohelises kleidis Kevade ja härmas habemega Talve vahel kestab veel mõnda aega.

Aga eelmise nädala plusspäevades oli juba tunda tõelise kevade lõhna. Kui teil just parasjagu nohu ei ole, siis kindlasti tundsite seda? Lumehange alt äsja väljatulnud murupind nägi välja kui äsjasündinud vasikas, üsna lapiline ja vedi ligane. Aga siis kuivatas päevasoe heinakõrred - kogu kulusema kraami ja selle igihalja, mis lume all püsinud. See päikeses küpsetatud maa lõhnas kevade järgi.

Veebruari neljas nädal. Kõrguseihalus

Postitas Looduskalender - E, 25.02.2019 - 11.11

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Lumikelluke

Lumikelluke (www.loodusemees.ee)

Veendunud aiainimesena hakkan mina kevadet otsima ikka maast. Ja eelmisel nädalal kihutas lumikate meeletu kiirusega olematusse. Selle alt sulas välja igasugust rohelist, sigrisagrilised raudrohulehed, nurmikalibled ja... täiesti toekad rohelised võilillelehed, millel väike õienupsukegi kaenlas. Hang selle rohelise ilu kõrval on siiski põlvekõrgune ja aegajalt tõmbab pakane talle pehme lumeteki peale. Kuid kevadpäikese kuumad kiired suudavad lume sulatada ka miinuskraadides.

Veebruari teine nädal. Vahtramahla purikas

Postitas Looduskalender - E, 11.02.2019 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

See, mismoodi vesine ollus praegu taevast alla tuleb, on küll tundide küsimus. Ida-Eestis enamasti langeva lume, lääne pool särava jäite või suisa vihmana.

 

Jääpurikad 

Jääpurikad  (www.loodusemees.ee)

Küll on kindel, et allapoole ta tõttab, tilkudes vaikselt mööda jääpurikaid, kuni nende ninad juba maani ulatuvad. See on hetk ,kui me vähemalt korra peame krõmpsuvaid jääpurikaid hamba all proovima.

Veebruari esimene nädal. Titepeputalv

Postitas Looduskalender - E, 04.02.2019 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Täiskuu ei andnud pakasele siiski sellist võitu, nagu tavaliselt jaanuari lõpus ja -30 kraadiste ilmade nädal jääb tänavu, kas veebruarisse või hoopis ära.

Talv ise on praegu nagu titepepu, alles saab pakane ilma kriuksuvasse lumme mähkida, kui tuleb sula. Suure tuisu ja lumekoormatega. Just koormatega, sest juba tuleb lund linnast koormatega välja viia.

 

Härmatis kasel

Härmatis kasel (www.loodusemees.ee)

Jaanuari neljas nädal. Kes söögimajas sööb?

Postitas Looduskalender - E, 28.01.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Eelmise nädala tegijad olid muidugi punane kuu ja külmalaine. Viimane naelutas meid rohkem koduseinte vahele kui tahtsime. Siin Eestimaa idakaares on tõesti ikka nii külm, et toaski läheb käiku kogu villasest lõngast kootud riietusesemete arsenal.

Termomeeter, mis aknalauale seatud, kipub näitama sees ja väljas aina ühesuguseid temperatuure, ainult märk ees on erinev. Kui väljas langeb temperatuur -20 kraadini, siis saab ka toas ahjule rohkem “hagu antud”.

Ja kõige kummalisem on seejuures kuulda, et kusagil Pärnumaal jäi traktor porri kinni, sest maa lumekihi all ei ole veel läbinisti külmunud ja lumi ei lase pakasekraade ligi. Meie mägisemas Eestis on aga kaevud taas tilgatumad.

Kasukas

Postitas Looduskalender - L, 26.01.2019 - 15.15

Kirjutas ja raadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Härmatis aknaklaasil

Härmatis aknaklaasil

Nädala alguse kuuvarjutus oli vist midagi sellist, mis kedagi külmaks ei jätnud. Ainult ilma. Aga müstiliselt punapõlevalt taevas hõõguv kuu täisvarjutuse ajal oli tõeliselt lummav vaatepilt. Sellist pilti saame taas näha alles mitmete aastate pärast ja sedagi vaid siis, kui juhtub taas olema selge päev.

Aga nüüd on kuu jälle kahanevas seisus ja see on hea aeg korrastada oma kodu, mõtteid ja ka virtuaalmaailma. Küllap tasub enne sõbrapäeva vaadata üle oma sotsiaalmeedia ja tõsta esiplaanile tõelised sõbrad. Veel parem, käia neil külmadel päevadel sõpradel tõesti külas.

Mul on kombeks peale suuremate tööde lõpetamist korrastada ka oma arvutit, eelkõige siis kaduajal, et saada arvuti tõesti puhtaks.

Jaanuari teine nädal. Verepisarad lumel

Postitas Looduskalender - E, 21.01.2019 - 09.09

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Veritsev kibuvits

Kas olete tähele pannud, et looduses on toimunud mingi oluline muutus?

Kohe, kui talve selgroog sai tõnisepäeval, 17. jaanuaril lõplikult murtud ja karu pesas teise külje keeras, hakkas õu helisema. Ei, mitte see Sulapoiste tilkuvate jääpurikate veeksülofon. Vaid linnud! Linnud teevad jälle häält! Kui veel nädal tagasi sumbus iga siuts ja kevadhüüatus paksu lumme, siis nüüd on linnusuud ärevust täis.

Ronga kronksumist on õhk täis. Enam ei ole see ärevushüüd inimese metsa ilmumise pärast, vaid kusagil taevavõlvil keerlev kaarnapaar. Öeldaksegi ju, et tariharjal toovad kaarnad pessa esimese palgi.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.