Põdrakärbeste nuhtlus

Postitas Looduskalender - E, 21.08.2017 - 21.21
Autorid

Fotod Arne Ader

Põdrakärbes

Põdrakärbes

Sisu

 

Põdrakärbes      Lipoptena cervi

 

Põdrakärbeste nuhtlust nädalavahetusel veel marjametsades eriti polnud, aga põdraradade ja soolakute läheduses kiusajaid liikus.

Nukust väljunud kärbes kasutab koheselt oma tiibu, et lennata mõnele lähimale puhmale või madalamale põõsale, kuhu jääb „oma“ peremeeslooma passima. Esimene lend jääb paarikümne meetri kanti ning tegu ongi kehvade lendajatega.

Ohvri soojuskiirgus aitab põdrakärbsel oma väljavalitu tabada ning tema kasukasse peituda. Seejärel vabaneb põdrakärbes oma tiibadest, murdes need vastu looma karvkatet sest eeldab, et temal neid enam tarvis ei lähe ja ilma tiibadeta on hoopis mugavam tihedas kasukas tegutseda.

Seega võib ka metsas hulkujatele sügisel soovitada: kata kinni oma pea, kael ja käsivarred. Kanna kapuutsiga joppi või hangi sääsevõrk – suvise soojaga muidugi piinarikas, aga mis teha…

Põdrad püüavad „kiusajatest“ igati vabaneda: põdrakärbsed kannatavad välja nii puude vastu nühkimise, poris püherdamise ja mida kõike veel. Karvkattes püsimisele aitavad kaasa pikad, hambuliste küünistega varustatud jalad ning kärbse keha katvad karvad, muidu siledal kitiinkestal. Põdra kasukas võib kärbes elutseda järgmise suveni, aga eks ajapikku jääb neid talvega vähemaks. Arne piltidel on kõik päris kenasti näha ja metsas saate juba ise uurida.

Meie kõnepruugis põdrakärbsed „hammustavad“, tegelikult torkab kärbes imukärsa isandalooma nahast vere imemiseks lihtsalt läbi nagu putukad astla.

Veri on vajalik mõlemale kärbse sugupoolele toitumiseks ning soo jätkamiseks.

Põdrakärbeste soojätkaminegi on putukamaailmas mõneti harukordne. Munad arenevad emaskärbses kuni ta „sünnitab“ ühe tõugu, kes leiab põdrakasukas omale nukkumiseks koha ja kõik kordub uuesti. Nii ongi emaskärbsel suhteliselt vähe järglasi, mis pole putukamaailmas tavaline. Pole täpselt teada, aga järglasi arvavad uurijad olevat vaid mõnikümmend.

Põdrakärbse „hammustus“, kus kärbes oma süljega segatult verd imes, läheb kupla ning kiheleb ebamugavalt päris mitu päeva. Just viimastel aastatel on täheldatud, et tundlikele inimestele võivad hammustused tekitada isegi allergilisi nähte.

Metsast väljudes on abiks tihe kamm ning hoolikas riiete kloppimine. Kui põdrakärbse nuhtlus väga hulluks tikub minema, laseme lihtsalt metsast jalga.

Kasukaga ja suur metsaelanik praegu küll olla ei tahaks…

Põdrakärbes

Põdrakärbes