Sirmikute spikker

Postitas Looduskalender - E, 04.09.2017 - 20.20
Autorid

Fotod Arne Ader

Suur sirmik

Suur sirmik

Sisu

 

Suur sirmik ehk lõoseen       Macrolepiota procera

 

Kuuldavasti Lõuna-Eestis sirmikuid polevat, nädalavahetusel leidus Naissaarel nimetatuid hulganisti, aga see saar on seente liigirikkuselt haruldane. Loode-Eestis on sirmikuid leitud juba paari nädala eest, aga üksikuid.

Sirmikuid annab korjata usutavalt veel vähemalt kuu aega, aga kõik oleneb ilmadest. Selle väljapaistvalt kena seene kasvukohtade pinnas on sageli liivane, rohtunud hõre metsaalune või metsaveered, vahel suisa mererand. Sügavast metsast me suuri sirmikuid ei leia.

Noore seene kübar alul munajas, seejärel justkui kelluke, täiskasvanuna laialt lamenev, läbimõõt võib ulatuda üle veerand meetri. Kübara pinda katavad suured tumepruunid, kübarnahast moodustunud soomused, heledamal põhjal. Kübara alaküljel olevad eoslehekesed on valged ja õrnad. Seenejalg on pikk, tumepruuni vöötmustriga ning jala ülaosas on suur ja lahtine rõngas.

Värskelt praetuna delikatess (enne praadimist paneeritud munas ja jahus). Viljaliha on pehme ning vatine, lõhnab ja maitseb veidi vürtsikalt, aga see sõltub juba maitsja meeltest.

Pannile sobivad sirmikute kübarad ka lihtsalt praadimiseks, aga vaid väga noorte seente jalad. Hea leivakõrvane. Kupatada sirmikuid ei maksaks, vürtsikad maitseerisused kaovad keetmisel. Proovida võite ka täiesti toorest seent, kui krööm soola peale riputada.

Sirmikud kasvavad sageli kogumitena, saab kena söömaaja suuremale seltskonnale, aga võib ka kuivatada ja talvel seenejahuna hautistele või kastmetele lisada.

Meilt on küsitud, kuidas suurel sirmikul ja safransirmikul vahet teha? Suurele sirmikule äärmiselt sarnasel safransirmikul on kaks alamliiki.

Safransirmik, pööra tähelepanu seenejalale

Safransirmik, pööra tähelepanu seenejalale (foto Loodusmuuseum)

 

Safransirmik         Macrolepiota rhacodes

 

Safransirmiku aedteisend          Macrolepiota rhacodes var bohemica

 

Maitseomadustelt pea võrdväärne suure sirmikuga.

Kui leiad sirmiku jänesekapsakuusikus on pea kindlalt tegu safransirmikuga. Kui safransirmiku jalalt maha lõikate või vigastada seene eoslehti ehk teete kübarasse täkke, muutub vigastatud koht lühikese ajaga safranpunaseks.

Safransirmiku jalg on ühevärviline, Suure sirmiku jalg pikem ja kirju ning lõikepind või vigastatud koht koht värvi ei muuda. Toorest safransirmikut proovida ei soovitata.

Õemurus kasvav aedteisend

Õemurus kasvav aedteisend

Nüüd siis äravahetamiseni sarnasest, aga tinglikult MITTESÖÖDAVAST safransirmiku aedteisendist. Väidetavalt on nende seentega esinenud Euroopas mürgitusi.

Kõigepealt - nemad metsades ei kasva, kõige sagedamini koduaedades. Aedteisendi kübarat veidi vigastades omandab vigastatud koht safranpunase värvuse alles mõne minuti möödumisel, aga mitte koheselt nagu safransirmik.

Püramiid-soomussirmik

Püramiid-soomussirmik

 

Püramiid-soomussirmik        Echinoderma aspera

 

Kas pole safransirmikule sarnane? Seente kübarasuurus on sarnane, kui seenejalg poole lühem. Nuusuta seent - lõhn on vänge ja isegi ebameeldiv. Püramiid-soomussirmikut pole põhjust söögiks tarvitada - toidumürgituse tõenäosus on väga suur.

Kasvamas võime leida nii aedades, kui viljaka mullaga metsades.