Selleaastane käbide rohkus on toonud Eestisse käbilindude invasiooni

Postitas Looduskalender - T, 12.09.2017 - 21.21
Autorid

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Sisu

Ilmselt on paljud metsas, aga ka linnade rohealadel viibides kuulnud puude latvade kohal omapäraseid „glip-glip“-häälitsusi: linnuvaatlejad on tähele pannud, et sel aastal on liikvel tavapärasest rohkem käbilinde.

Põhjuseid, miks käbilinnud sel aastal rohkete salkadena rändavad, võib olla mitu, kuid teada on, et sõltuvalt oma põhitoidu – okaspuude seemnete – hulgast võtavad käbilinnud sageli ette suuremaid invasioonirändeid, liikudes nende käigus käbivaestelt aladelt käbirohkematele aladele. Ka Eestis näib sel aastal käbide rohkuse poolest hea aasta olevat.

Käbilindude välimuse järgi määramine ei ole raske juhul, kui neid õnnestub vaadelda lähedalt. Kuid selles, millisele käbilinnu liigile üle lendavate lindude kutsehääled kuuluvad, jäävad ka kogenud linnuvaatlejad sageli hätta. Näiteks kuuse-käbilinnud, keda on eriti arvukalt näha, teevad mitmesuguseid, mõnikord vägagi männi-käbilinnule ning vahest ka vööt-käbilinnule sarnanevaid häälitsusi. Seetõttu peab üle lendavate käbilindude liigini määramisel vaid häälitsuste põhjal eriti tähelepanelik olema.

 

Käbilindude erinevaid hääletüüpe on viimastel aastatel põhjalikult uuritud. Täpsemalt saab lugeda näiteks siit:
Robb, M.S., 2000. Introduction to vocalizations of crossbills in north-western Europe. Dutch Birding 22: 61-107.
Lindholm, A., 2011. Crosbill call types in Finland 1998-2009. Caluta 2 (August 2011), 7-18.

 

Eestis elutsevate käbilindude hääletüüpide kohta on teadmised tagasihoidlikud. Võimalusel tuleks käbilindude häälitsusi salvestada ning need eElurikkuse andmebaasi sisestada. Selleks sobib ka Minu loodusheli nutirakendus. Eriti hea oleks, kui samast isendist saadakse nii häälte salvestis kui ka foto. Käbilindude vaatlusi eElurikkuse andmebaasis vaata siit.

 

Kuula käbilindude häälitsusi ka xeno-canto veebilehelt: kuuse-käbilind, männi-käbilind, vööt-käbilind.

Kuuse-käbilind, isaslind. Oktoober 2013, Tartumaa. Kuuse-käbilind eristub männi-käbilinnust väiksema pea ning noka poolest. Kuuse-käbilinnu noka pikkus on kõrgusest suurem ning alanokk on selgelt väiksem.

Kuuse-käbilind, isaslind. Oktoober 2013, Tartumaa. Kuuse-käbilind eristub männi-käbilinnust väiksema pea ning noka poolest. Kuuse-käbilinnu noka pikkus on kõrgusest suurem ning alanokk on selgelt väiksem. / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Männi-käbilind, emaslind. Oktoober 2013, Tartumaa. Männi-käbilinnu pea ja nokk on võrreldes kuuse-käbilinnuga võimsamad. Männi-käbilinnu nokk on umbes sama kõrge kui pikk ning alanokk on peaaegu sama jäme kui ülanokk.

Männi-käbilind, emaslind. Oktoober 2013, Tartumaa. Männi-käbilinnu pea ja nokk on võrreldes kuuse-käbilinnuga võimsamad. Männi-käbilinnu nokk on umbes sama kõrge kui pikk ning alanokk on peaaegu sama jäme kui ülanokk. / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)


Vööt-käbilind, isaslind. 29.09.2011, Mehikoorma, Tartumaa. Vööt-käbilinnu tunneb ära laiade valgete tiivatriipude järgi.

Vööt-käbilind, isaslind. 29.09.2011, Mehikoorma, Tartumaa. Vööt-käbilinnu tunneb ära laiade valgete tiivatriipude järgi. / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)

 

Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee

Sildid