Metskitse perekonnad hakkavad kokku kolima

Postitas Aasta Loom - P, 22.10.2017 - 09.00
Sisu

 

 

kitsed

Sarveheitmine algab sokkudel oktoobri lõpus. Pikemat aega käib ka "uute tutvuste sõlmimine" ehk talveks väikesteks karjadeks liitumine.
Foto: Tarmo Mikussaar
 

 

Oktoobri keskpaik on kätte jõudnud. Valget aega jääb aina vähemaks. Märkamatult jahenev ilmastik on heitlik. Metskitsed muudavad nii käitumist kui välimust. 
Juba septembris alanud karvavahetus on täies hoos ja kestab mõnedel isenditel kuni novembri teise pooleni. Punakaspruun suvekarv langeb välja ja asendub hallikat tooni talvekarvaga. Metskitse kasukas koosneb õõnsatest kergesti murduvatest torukarvadest. Rohkesti õhku sisaldav karvastik kaitseb suvel kuuma ja talvel külma eest. Pooleli oleva karvavahetusega loomad tunduvad tavapärasest tumedamad. 
Kabrapullid ei vaja enam sarvi. Pulmaaeg on ammu läbi ja edvistada ei ole nendega enam kellegi ees. Kasutut taaka ei tasu kaasas kanda. Järgmiseks hooajaks kasvatatakse uued ja loodetavasti võimsamad „peaehted”, mis aitavad liigikaaslaste hulgas enda staatust tõsta. Sarveheitmine algab oktoobri lõpul ja saab läbi jõulukuu alguseks. Kauem püsivad sarved peas noorematel isasloomadel. 
Puitunud vartega rohttaimed närbuvad ja kuivavad. Nendest toitainete kätte saamine pole enam lihtne. Kergem on söönuks saada ädalapõldudel. Need on kohad, kus suvel tehti heina. Eelistatakse ristikut ja teisi liblikõielisi. Metsas elavad kitsed peavad lugu paikadest, kus on hooldatud metsakultuure – on ära niidetud kuuse- ja männitaimi lämmatav rohi. Sealt võib leida toitvat seaohakat, erinevaid pajulillesid, värskeid vaarikavõrseid. 
Parema ninaesise otsimisega kaasneb elupaiga vahetus. Seal, kus suvel kindlasti kohtasid kitse, ei pruugi teda praeguseks enam olla. 
Koos karvavahetuse algusega muutub metskitsede iseloom või siis käitumine. Suvel elati individuaalselt või perekonniti ja kaitsti kiivalt territooriumi. Au sees oli eraomand. Praeguseks ollakse liigikaaslase vastu leplik ja sõlmitakse uusi tutvusi. On teada, et talve elavad üle väikestesse gruppidesse või mõnekümne pealistesse karjadesse liitunud isendid. Sellistel grupeeringutel puuduvad liidrid. 
Loodus valmistub talveks. Metskitsed liiguvad vähem, väldivad liigseid pingutusi ja söövad palju. Investeerida tuleb siseorganitele ladestuvatesse rasvavarudesse. Ees on ootamas rasked ajad. 

 

Vahur Sepp