Putukate arvukus on Saksamaal kiiresti vähenenud

Postitas Looduskalender - P, 22.10.2017 - 09.30
Autorid

Uuringu kommentaar ja foto Urmas Tartes

Image
Sisu

2011 ja 2012 aastad hellitasid meid liblikate (pildil luhatäpikud) ja teiste putukate rohkusega. Tänavune suvi oli seevastu putukavaene. Esialgu saame selle põhjuseks tuua jaheda suve.

18. oktoobril avaldati ajakirjas PLOS ONE: LINK

uuringu tulemused, milles näidati, et viimase 27 aasta jooksu on Saksamaa erinevatel kaitsealadel lendavate putukate biomass vähenenud 76%, kesksuvel isegi 82%. Uuringus selgus, et languse taga ei ole ei kliimamuutused, maakasutuse muutused ega taimestiku muutused. Otseseid arvukuse languse põhjuseid artiklis välja ei toodud (need vajavad täiendvaid uuringuid), kuid mõtlemisainet pakuvad tulemused küllaga.

  • Ühe hüpoteesina, miks putukate arvukus on kiiresti langenud tuuakse artiklis välja põllumajanduse intensiivistumine koos mürkide ja väetiste kasutamise kasvuga. Siia lisanduvad ka muud keskkonnamürgid (tööstus, olme). Kuivõrd putukad hingavad trahheesüsteemiga, siis jõuavad õhus leiduvad mürkkemikaalid kiiresti nende keharakkudeni ja putukad hukkuvad. Seega võib putukate arvu vähenemine olla tõsiseks indikaatoriks elukeskkonna kvaliteedi languse kohta. Inimesed hingavad putukatega sama õhku, ainult meile mõjuvad ohtlikud ained aeglasemalt.
  • Kui kaitsealadest saavad isoleeritud saarekesed keset põldusid, asumeid ja teid, siis sellistest aladest ei piisa elurikkuse kestvaks hoidmiseks. Me vajame piisavalt suuri kaitsealasid, mis on ühendatud rohevõrgustikuga. Loodushoidlikult tuleb käituda ka väljaspool kaitsealasid. Meil on veel võimalus neid vigasid vältida.
  • Kui putukate arvukus väheneb 4/5 võrra, siis on sellel oluline mõju kogu looduse eluvõrgustikule. See on ohtlikum kui mõne üksiku liigi kadumine. Kui tuua kaks üldtuntud näidet, siis väheneb laululindude toidulaud ja me astume sammu tagasi hääletu kevade suunas. Väheneb õistaimede tolmeldamine millega kaasneb ka inimese toidulaua kahanemine. Kuid putukade roll looduses on tunduvalt olulisem neist kahest näitest. Huvilised saavad selle kohta täpsemalt lugeda Gilbert Waldbaueri raamatust „Milleks meile putukad”.

Raamat

Raamatut peaks veel suuremates raamatupoodides saada olema.

Kuigi uuring tehti Saksamaal, tasub ka meil nendest tulemustest oma tõsised järeldused teha. Lihtsam on hoida, kui hiljem kadunut taastada üritada.

Teadusajakirja Science ariklist ilmus lühitutvustus Postimehes: LINK