Kuldnokaparvi kohtame lumeni

Postitas Looduskalender - E, 13.11.2017 - 19.19
Autorid

Fotod Arne Ader

Kuldnokad raagus haaval. Matsalu

Kuldnokad raagus haaval. Matsalu

Sisu

 

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

 

Nii põhja-, kui ida poolt meile saabunud kuldnokkade läbiränne kestab ning lõpeb suurema lume ja veekogude jäätumisega. Meil pesitsenud kuldnokad peaks juba oma talvitusaladel, Belgias ja Hollandis viibima.

Kuldnokad on võrratud lendajad, võisteldes omasuguste pingereas pääsukestega ja kuni tuhane kilomeetrine päevaränne soodsates ilmaoludes pole nende rändel haruldane. Lennupilt kiire ja sirgjooneline, tiivad jätavad lindudest „kolmnurkse mulje“. Rännatakse peamiselt päevasel ajal.

Juba hilissuvest alates paistab seljasulestik pruunikam, me ei märka nn talvises sulestikus enam metalset läiget ning valgeid tähne on külgedel rohkem ja suuremad. Nokatüviku roosa või kollakas värvus reedab emaslinnu, isaslinnul on nimetatu sinakas. Tänavuste noorlindude sulestik paistab sutsu heledam -hallikaspruun.

Heina- ja karjamaadel võime veel kohata mitmesajapealisi vahel suuremaidki kuldnokaparvi. Väljaspool pesitsusaega ollakse segatoidulised: toitutakse nii puude pungadest, kui marjadest, viljapuudele jäänud või maha pudenenud õuntest. Maapinnalt leidub ka loomset söödavat. Ööseks kogunetakse turvaliselt suurematesse roostikesse või lähedal kasvavatele suurematele puudele.

Talvitujaid võib meile jääda olenevalt muidugi talve karmusest umbes tuhatkond lindu, nemad toidulauaga ei pirtsuta: kõlbab lindude toidumajast maapinnale pudenenud kraam ka olemasolevatele prügimägedele tehakse regulaarselt tiir peale ja muidugi otsitakse inimeste järelt toidujäätmeteid…

Kuldnokkade viimase nädala vaatlused: LINK

Kuldnokk sulgib talverüüsse

Kuldnokk sulgib talverüüsse