Kaunid linnud roostikes

Postitas Looduskalender - N, 16.11.2017 - 14.14
Autorid

Fotod Arne Ader

Roohabekas

Roohabekas

Sisu

 

Roohabekas ehk roovilbas        Panurus biarmicus

 

Väga ilusad, aga vähearvukad paigalinnud, keda paraku vähesed on kohanud. Roohabekate ideaalmaastikeks on roostikud ja seda enamalt jaolt Lääne-Eesti merelahtedes, kuid ka Võrtsjärve põhjakalda rannikualadel.

Roostikes hulkujaid pole just palju, inimeste liikumine on raskendatud, nähtavus piiratud, kuid roostikke läbivatel matkaradade laudteedel võib nende tegutseva salga peale trehvata küll. Kui roohabekaid liikumas, siis ikka seltsinguga, vahel reedab linde nende naksuv-tilksuvad häälitsused.

Roovilbast kohati esmakordselt 1970-datel aastatel. Umbes kümnendi möödudes pesitseti juba Matsalu roostikes ning tänavu on neid tegutsemas märgatud Rocca al Mare roostikus, kus jagub jalutajaid iga ilmaga. Osa meil pesitsenud lindudest sooritab rändeid lõuna poole, aga talvituma võib jääda kuni tuhatkond lindu (meie kliimas harvad karmid talved teevad neile muidugi liiga).

Tõepoolest tähelepanu väärivat välimust peab tutvustama.

Emas- ja isaslinnud on hästi eristatavad. Sulestiku värvus mõlemal sugupoolel kaunilt roostekarva kollakas. Lindude saba veidi tumedam, astmeliselt pikenev ja ümara otsaga, mille äärmised suled valged.

Isaslinnu pea sinkjalt hall, noka ja silma vahelt algab uhke must haberiba, rind valge ning sabaalused suled silmahakkavalt mustad.

Emaslinnu pea on seljasulestikuga ühte värvi ja teisi erinevusi saate lähemalt uurida Arne piltidelt. Juhiks tähelepanu veel jalgade pikkadele ja tugevatele küünistele - tõeliselt laitmatud „töövahendid“ rookõrtel ronimiseks. Pikkust keskeltläbi viisteist sentimeetrit ja kaalu sama võrra grammides.

Roogudes ja kõrkjates elutseb ju palju putukaliike, mida roohabekad toiduks tarvitavad. Keskkond on ohutu, segamist vähe, aga ei olda ka eriti inimpelglikud

Kuidas putuktoidulised talvel hakkama saavad?

Linnuteadlaste andmeil tugevnevad sügise jooksul roohabekate maoseinad. Linnud neelavad alla umbkaudu pooltuhat väikest kruusatera ja nii saabki seemnetoidule üle minna. Talitalitoiduks tarvitatakse valdavalt pilliroo seemned, kuid kõrkjate tugevaid seemneid saab toiduks tarvitada alates jaanuarikuust.

Kevadel „veskikivikesed“ väljutatakse, maoseinad omandavad uuesti tavalise oleku ning roohabekas läheb esimesel võimalusel üle putuktoidule.

Roohabekate viimaste päevade vaatlused: LINK

Roohabekad

Roohabekad

Pildil näeme nii isas-, emas-, kui noorlindu.

 

Roohabekas

Roohabekas