Värvikad tegelased teede veertes

Postitas Looduskalender - E, 04.12.2017 - 12.12
Autorid

Fotod Arne Ader

Ohakalinnud

Ohakalinnud

Sisu

 

Ohakalind            Carduelis carduelis

 

Need kireva ning suht sarnase välimikuga vanalinnud tegutsevad pea alati kultuurmaastikus salkadena. Legend kõneleb: ohakalinnud jäänud maailma loomise ajal lindude värvimisele hiljaks ja nõnda maaliti nad värvipaleti jääkidega.

Ohakalindude peasulestikus näeme punase-musta-valge kombinatsiooni. Lagipea, kukal, tiivad ja saba pealmine pool mustad (tähelepanelik vaatleja märkab, et emaslindude tiivasuled võivad olla veidi pruunikamad). Rinnasulestik pruunikas. Nokk suuremapoolne, mis teravate takjaokaste vahelt seemnete urgitsemiseks „nagu loodud“. Jalgade värvus vanaroosa. Kehapikkust veidi alla viieteist sentimeeri ning kaalu alla paarikümne grammi.

Tänavusi noorlinde võime salkades kergelt eristada: nad on üldiselt hallikamad, peasulestiku värvid pole veel päriselt välja kujunenud, kuid iseloomulik kollane tiivavööt on juba hästi märgatav (vaata alumist fotot).

Ergas kollane tiivavööt paistab hästi ka lennupildis.

Ohakalindude läbiränne lõppes tänavu novembri alul, aga talvituma jääb meile kuni mõnikümmend tuhat kaunist ning värvikat sulelist. Nad on seltsivad, liiguvad palju ringi ning toituvad kuni neljakümnest linnust koosnevates salkades. Lumega saavad ohakalinnud seemned kätte kõrgemakasvulisematelt korvõielistelt umbrohtudelt – põldohakatelt, villtakjatelt, pujudelt…

Inimeste poolt ülesse pandud lindude söögimaju nad kasutada vist ei mõista, kuigi vajadust oleks. Harva, kui nad satuvad mõne talu õuele…

Viimaste päevade vaatlused: LINK

 

Ohakalind taral

Ohakalind taral