Talilinnukaamera - salutihane

Postitas Looduskalender - K, 10.01.2018 - 10.10
Autorid

Külalisi tutvustab Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Sisu

Tihastest võib kaamera vahendusel näha ka salutihast, endise nimetusega sootihast. Talvel tegutsevad salutihased segasalkades koos teiste tihastega ning külastavad meelsasti ka lindude toidumaju – lisaks peamiselt putukatele ja teistele väikestele selgrootutele on salutihase toiduks talvepoolaastal ka taimede seemned. Kui kahtlustate, et mõni salutihane käib toidumaja juures sagedamini kui ta seemneid süüa jõuab, siis teadke, et salutihasel on kombeks soetada mustadeks päevadeks talvevarusid. Varude asukohta suudavad nad meeles pidada tänu hästi arenenud hipokampusele ehk ajukoore osale, mis aitab asju meelde jätta. Võrreldes rasvatihasega on salutihase hipokampus kolmandiku võrra suurem.

Salutihase heaks määramistunnuseks on ka pisike valge täpp nokatüvikul, mida näeb siiski vaid väga lähedalt vaadeldes või fotolt. Põhjatihase nokk on üleni süsimust.

Salutihase heaks määramistunnuseks on ka pisike valge täpp nokatüvikul, mida näeb siiski vaid väga lähedalt vaadeldes või fotolt. Põhjatihase nokk on üleni süsimust. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Salutihast sarnase sulestikuga põhjatihasest eristada ei ole lihtne ülesanne – mõlemad liigid on musta pealae, pruunika ülapoole ja valge alapoolega. Samas on salutihase ülapool pruunima ja ühtlasema tooniga ning must kurgulaik on väiksem.

Palju lihtsam on salu- ja põhjatihast eristada häälitsuste või laulu järgi:

Salutihase häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.

Eestis on salutihane leht- ja segametsades ning parkides ja aedades üldlevinud ja tavaline haudelind ning talvitaja. Salutihaseid pesitseb Eestis 50 000-80 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse meil 100 000-200 000 isendit.

Eesti asub salutihase levila põhjapiiril. Kuna ta on paigalind, kes suuremaid rändeid ette ei võta, satub ta teisele poole Soome lahte väga harva. Kuni 2010. aastani oli Soomest teada kokku vähem kui 40 salutihase vaatlust, aga 2010. aasta sügisel ja 2011. aasta alguses registreeriti Soomes üllatuslikult umbes 150 vaatlust. Hiljem on Soomest taas teada vaid mõned üksikud leiud.

Salutihase kohta loe lisaks rasvatihase aasta kodulehelt www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/salutihane.
Salutihase vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

 

Marko Mägi ja Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee