Halljäneste jooksuaeg

Postitas Looduskalender - E, 12.02.2018 - 22.22
Autorid

Fotod Arne Ader

Halljänes

Halljänes

Sisu

 

Halljänes      Lepus europaeus

 

Õhtuhämaras ilmuvad halljänesed avamaastikele. Päevane aeg tukutakse maha põlluveersetes võpsikutes või metsatukkades, kus kasvab piisavalt peitumiseks vajalikku tihedat taimestikku. Enne puhkepaigale siirdumist tehakse hulk „jänesehaake“, et võimalikku vaenlast eksitada.

Halljänesed on väga paiksed, liikudes ringi oma sünnikohast vaid paari kilomeetri raadiuses – see eest tuntakse kodupiirkonda põhjalikult. Lisaks aitavad jänest terav kuulmine ja väledad jalad. 

Suhtluses liigikaaslastega kasutatakse lõhnamärke: endast jäetakse maha alalõua-, kubeme- või anaalnäärmete eritist. Iseloomulikku „jäneselõhna“ eritavad just kubemenäärmed.

Alates novembrikuust kannavad halljänesed väga erineva värvivarjunditega talvekasukaid. Ega nende talvekasukas suvisest väga ei erine - veidi kohevam, seda just heleda aluskarva tõttu.

Millest halljänesed talvisel ajal toituvad? Kuni lumeni käidi teravilja orastes, mida nüüdki lume alt välja kraabitakse. Metsaveertes näritakse põõsaste ja puude pungi ning koort. Paksu lumikattega aastatel on just veebruarikuu see aeg, kui halljänesed viljapuu aedadele liiga tegid.

Kümmekond aastat tagasi oli jänesejälgi üpris vähe näha, kuid viimastel aastatel on olukord märgatavalt paranenud. Rebased, halljäneste põhivaenlased, kes liiguvad ringi sarnastel kultuurmaastikel on oluliselt vähemaks jäänud, aga teisigi kimbutajaid jänestel jagub. Halljänest heledahäälselt kisama võib sundida ainult hädaolukord - kui keegi on äkitselt juhtunud kuulma.

Viljakatel halljänestel algas pulmaaeg veebruaris, kuigi juba lumeta jaanuarikuu ajal avalikumalt ringi lipati. Sulailmasid pole eriti olnud, paari nädalasele kohevale lumikattele pole ka jääkoorikut tekkinud. Looduses annab kenasti jäljeraamatut lugeda.

Ühe indleva emaslooma järel võib vahel silgata kolm-neli isaslooma, siis pole haruldased ka nendevahelised kakelused. Aga see pole sugugi lihtne „jänestemäng“: pärast on kasukas puru, pikad kõrvad lõhki, mõnel silmnägu armiline…

Mõned lugejad on kindlasti juhtunud nägema „jänesepoksi“? Tavaliselt istub siis tagajalgadel veel mitte paaritusvalmis jäneseemand, et tõrjuda teda kosida soovivat innukat kavaleri.

Tiinus kestab halljänestel nelikümmend päeva või sutsu kauem. Seega jänesepoegadest ja halljäneste kevadistest tegemistest on meil põhjust kirjutada juba aprillikuus.

Halljänesed polegi nii väikesed loomad: kehapikkust kuuekümne sentimeetri jagu, sabajupp kümme sentimeetrine. Keskmiseks kaaluks umbes kolme kilo, kuid isasloomad samaealistena on kröömike raskemad.

Halljänesed toodi Eestisse jahipidamiseks mõisaaegadel ja nii sattusid nad meie loodusesse sest tegelikult pärinetakse hoopis lõunapoolsematelt aladelt.

Risttee. Jänesete jäljed lumel

Risttee. Jänesete jäljed lumel